Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) delegatsiooni tegevuse keskmes on Vahemere põhja- ja lõunakalda riikide suhted ja koostöö, pagulaskriis ja põgenike olukord ning püüd leida lahendusi Lähis-Ida rahuprotsessis. Samuti pööratakse palju tähelepanu Vahemere regiooni keskkonnaprobleemidele, inimõigustele (sh naiste õigused) ja muudele demokraatia küsimustele ning kultuuridevahelise dialoogi tõhustamisele.

VLPA delegatsioon moodustati Riigikogu XII koosseisu väliskomisjoni otsusega 2011. aasta 19. aprillil. Delegatsioonis on praegu kaks liiget.

Delegatsiooni tegevuse eesmärk on edendada suhteid teiste VLPA riikide parlamentidega, osaleda rahvusvahelistel foorumitel ning tutvustada seal Eesti seisukohti. Delegatsiooni liikmed esinevad VLPA täiskogu ja komiteede istungitel sõnavõttudega ning koostavad istungitest ülevaateid, et Riigikogu väliskomisjoni oma tööst informeerida.

Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee

Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly of the Union for the Mediterranean, lühend PA-UfM) ehk VLPA keskendub oma tegevuses Vahemere põhja- ja lõunakalda riikide suhetele ja koostööle, sh Lähis-Ida problemaatikale, mis mõjutab otseselt ka Euroopa Liidus toimuvat.

VLPA on institutsioon, mille eesmärk on igakülgselt tihendada Vahemere põhja- ja lõunakaldal asuvate riikide koostööd, suurendada regionaalse koostöö nähtavust ja läbipaistvust.

VLPA moodustati 3. detsembril 2003. aastal Napolis toimunud kuuendal Euroopa-Vahemere välisministrite konverentsil Barcelona protsessi parlamentaarse institutsioonina, mis võtab vastu resolutsioone ning millel on nõuandev roll. Olulisemad Barcelona protsessis esile tõusnud Euroopa-Vahemere suhetega seotud aspektid on ühise rahu- ja stabiilsusruumi loomine, jagatud majandusliku heaolu ruumi ülesehitamine ning inimeste lähendamine sotsiaalse ja kultuurilise partnerluse ja vahetute kontaktide kaudu.

VLPA missioon on toetada Barcelona protsessi, korraldades parlamentides protsessiga seotud küsimuste ja ühist huvi pakkuvate probleemide avalikke arutelusid.

Assamblees on kokku 280 liiget, kes pärinevad võrdselt Vahemere põhja- ja lõunakalda riikidest. Nende hulka kuuluvad Barcelona protsessis osaleva 28 Euroopa Liidu riigi rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi esindajad, kümne Vahemere Liidu asutajaliikme (Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia ja Türgi) parlamentide ning Euroopa-Vahemere partnerriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Monaco ja Montenegro) parlamentide esindajad.

Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee Marokos, Rabatis 2012. a Foto: Imre Sooäär

Komiteed

VLPA-l on järgmised valdkonnakomiteed:

  • Poliitika-, julgeoleku- ja inimõiguste komitee
  • Majandus-, rahandus-, sotsiaal- ja hariduskomitee
  • Elukvaliteedi parandamise ja kultuuridevahelise dialoogi komitee
  • EUROMED-i riikide naiste õiguste komitee
  • Energia-, keskkonna- ja veemajanduskomitee

VLPA neljaliikmeline juhatus valitakse ametisse neljaks aastaks – kaks liiget Euroopa-Vahemere partnerriikide parlamentidest, üks liige Euroopa Parlamendist ja üks liige Euroopa Liidu riikide parlamentide esindajate hulgast. Juhatus koordineerib assamblee tööd. Presidendi ametikoht roteerub, tema ametiaeg kestab ühe aasta. VLPA täiskogu koguneb vähemalt kord aastas eelmisel täiskogul kindlaks määratud ajal ja kohas.

Assamblee ametlikud keeled on Euroopa Liidu ametlikud keeled ning araabia, heebrea ja türgi keel, töökeeled on inglise, prantsuse ja araabia keel.

Üles

Viimati muudetud: 29.08.2016

Tagasiside
 

Prindi

Kadri Lutter