Ülevaade
Riigikaitsekomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.
Sinna kuulus 8 liiget:
- Eesti Sotsiaaldemokraatilisest Tööliste parteist Karl Ast (Rumor), Jaan Vain, Mait Püüman (Püümets)
- Eesti Tööerakonnast Aleksander Veiler, Julius Seljamaa (hilisem välisminister)
- Rahvaerakonnast Karl (Kaarel) Einbund (Eenpalu) (hilisem Riigikogu III–V koosseisu esimees, riigivanem ja peaminister), Jaan Tõnisson (hilisem Riigikogu II ja V koosseisu esimees, mitmekordne riigivanem ja peaminister)
- Eesti Maarahva erakonnast Jaan Raamot (hilisem põllutöö- ja toitlusminister)
Riigikaitsekomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis taasmoodustati Ülemnõukogu otsuse alusel 02.04.1990 ja Riigikogu otsuse alusel 07.10.1992.
Riigikaitsekomisjoni esimehed:
- Kindralleitnant Johan Laidoner (Riigikogu I, II, III ja VI koosseis – Riiginõukogu)
- Ado Anderkopp (Riigikogu II ja VI koosseis – Riigivolikogu)
- Kindralmajor Jaan Soots (Riigikogu IV ja V koosseis)
- August Jürima (Riigikogu VI koosseis – Riigivolikogu)
- Rein Tamme ja kolonel Enn Tupp (EV Ülemnõukogu)
- Kapten (reservis) Rein Helme (Riigikogu VII koosseis)
- Peeter Lorents (Riigikogu VII ja VIII koosseis)
- Tiit Tammsaar (Riigikogu IX koosseis)
- Sven Mikser (Riigikogu X koosseis)
- Toivo Tootsen (Riigikogu X koosseis)
- Kapten (reservis) Mati Raidma (Riigikogu XI ja XII koosseis)
- Jürgen Ligi (Riigikogu XII koosseis)
- Nooremleitnant (reservis) Marko Mihkelson (XIII koosseis)
- Hannes Hanso (XIII koosseis)
- Andres Metsoja (XIV koosseis)
- Enn Eesmaa (XIV koosseis)
- Raimond Kaljulaid (XIV koosseis)
- Kalev Stoicescu (XV koosseis)
Riigikaitsekomisjoni liikmed on olnud näiteks:
- Enn Tarto (VII, VIII ja IX koosseis)
- Kolonelleitnant (erus) Jüri Toomepuu (VII koosseis)
- Igor Gräzin (VIII koosseis)
- Siim Kallas (VIII koosseis)
- Jaan Talts (VIII koosseis)
- Valve Kirsipuu (IX koosseis)
- Edgar Savisaar (IX koosseis)
- Trivimi Velliste (IX, X ja XI koosseis)
- Tarmo Leinatamm (X ja XII koosseis)
- Siiri Sisask (X koosseis)
- Viitseadmiral (reservis) Tarmo Kõuts (XI koosseis)
- Jaak Salumets (XI koosseis)
- Nooremleitnant (reservis) Mart Laar (XII koosseis)
- Ene Ergma (XII koosseis)
- Marianne Mikko (XII ja XIII koosseis)
- Ain Lutsepp (XIII koosseis)
- Mart Helme (XIII koosseis)
- Kindral (erus) Ants Laaneots (XIII, XIV ja XV koosseis)
- Kindralleitnant (reservis) Johannes Kert (XIII ja XIV koosseis)
- Leitnant (reservis) Madis Milling (XIII ja XIV koosseis)
- Kalle Laanet (XIV koosseis)
- Kolonelleitnant (reservis) Leo Kunnas (XIV ja XV koosseis)
- Brigaadikindral (reservis) Alar Laneman (XIV ja XV koosseis)
Riigikaitsekomisjoni nõunikud-sekretariaadijuhatajad:
- Kapten (reservis) Andres Mihkels (VIII ja IX koosseis)
- Kapten (reservis) Aivar Engel (IX, X, XI, XII, XIII, XIV ja XV koosseis – komisjoni ametnik alates aastast 1992).
Riigikaitsekomisjon
- Menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate õigusaktide eelnõusid, sh ka rahvusvahelisi lepinguid
- Teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu üle ning täidab seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid
- Algatab vajaduse korral ise uusi seaduse või Riigikogu otsuse eelnõusid
- Osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel
- Teostab tsiviilkontrolli Kaitseväe ja Kaitseliidu üle
Seaduse või Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel uurib komisjon täpsemalt valdkonda, mida konkreetne eelnõu reguleerib, püüab kindlaks teha, kas teemat on ammendavalt käsitletud, ja otsib lahendusi kitsaskohtadele. Riigikaitseküsimustes on oluline saavutada poliitiline üksmeel, mistõttu väljakujunenud tava kohaselt langetab komisjon oma otsused üldjuhul konsensusega. Komisjonil on oma osa riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel, kus koos kaitseministriga arutatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet.
Mitmed komisjoni ülesanded tulenevad seadusest. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab Vabariigi Valitsus ametisse ja vabastab ametist kaitseministri ettepanekul Kaitseväe juhataja, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Riigikaitseseaduse ja välissuhtlemisseaduse kohaselt arutab riigikaitsekomisjon Vabariigi Valitsuse esitatud julgeolekupoliitika aluseid.
Vastavalt põhiseadusele tegutseb Vabariigi Presidendi juures nõuandva organina riigikaitse küsimustes Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuulub riigikaitseseaduse järgi ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees.
Kujunenud tava kohaselt valitakse komisjoni liige NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu.
Kuna Eesti välispoliitika on seotud nii julgeolekupoliitika kui ka kaitsepoliitikaga, korraldavad riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon ühisistungeid.
Komisjon kohtub korrapäraselt kaitseministri, Kaitseministeeriumi ametnike ning Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega. Riigikogu otsustab Eesti Kaitseväe üksuste kasutamise rahvusvahelistel operatsioonidel ning hea tavana kohtub komisjon regulaarselt Kaitseväe juhatajaga saamaks ülevaadet operatsioonipiirkondades ja Kaitseväes toimuvast. Ühtlasi külastab riigikaitsekomisjon Kaitseväe (sh rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonipiirkondades olevaid üksusi) ja Kaitseliidu üksusi, et saada ülevaade seaduste rakendamisest ning vajaduse korral oma pädevuse piirides lahendada ilmnenud probleemid. Alates 2006. aasta aprillist toimub ametnike rotatsioon Kaitseministeeriumiga, mille tulemusena Kaitseministeerium saadab ühe oma ametniku tähtajaliselt komisjoni nõunikuks. See võimaldab teha tihedamat ja efektiivsemat koostööd Kaitseministeeriumi ja riigikaitsekomisjoni vahel.
Koostöös Kaitseväe peainspektoriga aitab riigikaitsekomisjon lahendada kodanikelt saabunud avaldusi ja kaebusi, mis puudutavad kaitseväeteenistust.
Riigikaitsekomisjon teeb koostööd ka kohalike omavalitsustega, kelle territooriumil asuvad Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused ning riigikaitselised objektid.
Eelnõude menetlemisel tehakse tihedat koostööd Kaitseministeeriumi ja õiguskantsleriga (põhiõiguste ja -vabadustega seonduv). Riigikaitsekomisjoni üks prioriteete on kaasamine, mistõttu eelnõude menetlemisel kuulatakse ekspertide ja huvigruppide esindajate arvamusi. Nii näiteks kutsuti juba 1994. aastal komisjoni istungitele kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu arutama ka üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Arvamusi on küsitud Eesti Reservohvitseride Kogult ja Eesti Eruohvitseride Kogult. Korduvalt on kohtutud haavata saanud kaitseväelastega ning Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu ja MTÜ Reservkorpus esindajatega. Kohtumiste tulemusena on muudetud seadusi, suurendades haavata saanud kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi.
Rahvusvaheline koostöö
Alates 1993. aasta 17. maist, mil riigikaitsekomisjoni külastasid Eduskunta kaitsekomisjoni esimees Kalevi Lamminen ja sekretär Alpo Rivinoja, tehakse tihedat koostööd Soome kolleegidega. Toimuvad regulaarsed iga-aastased töökohtumised. Tegemist on Riigikogu komisjonide kõige pikaajalisema koostööga.
Alates 1998. aasta 16. veebruarist tehakse koostööd Balti riikide parlamentide riigikaitsekomisjonidega, kellega peetakse iga-aastaseid töökohtumisi. 2011. aastast võtavad nendest kohtumistest osa ka Põhjamaade, Poola ja Saksamaa parlamentide kaitsekomisjonide delegatsioonid. Koostööd tehakse ja tööalaselt kohtutakse ka Briti parlamendi alamkoja (alates 16.05.2002), Taani Folketingeti, Rootsi Riksdagi (alates 21.06.1994), Saksamaa Bundestagi (alates 30.04.2003), Prantsusmaa Rahvusassamblee (19.05.2005) ning Afganistani parlamendi mõlema koja – Wolesi Jirga ja Meshrano Jirga (alates 03.02.2010) kaitsekomisjonidega.
Olulisimad Riigikogus vastu võetud seadused ja otsused, mille juhtivkomisjoniks on olnud riigikaitsekomisjon:
- Merealapiiride seadus (10.03.1993)
- Kaitseväeteenistuse seadus (09.03.1994, 14.03.2000 ja 13.06.2012)
- Piirivalveseadus (30.06.1994)
- Sõjaaja riigikaitse seadus (28.09.1994)
- Rahuaja riigikaitse seadus (06.02.1995 ja 12.06.2002)
- Riigikaitseliste sundkoormiste seadus (22.02.1995)
- Plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise eesmärgil konventsiooniga ühinemise seadus (22.11.1995)
- Põhja-Atlandi lepinguosaliste riikide ja programmis “Partnerlus rahu nimel” osalevate riikide, nende vägede staatust puudutava lepingu ja selle lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (17.04.1996)
- Riigikogu otsus “Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade heakskiitmine” (07.05.1996)
- Kaitseväe distsiplinaarseadus (03.12.1997)
- Kaitseliidu seadus (08.02.1999 ja 28.02.2013)
- Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni ratifitseerimise seadus (28.04.1999)
- Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimise seadus (21.06.1999)
- Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni ning selle lisaprotokollidega ühinemise seadus (21.03.2000)
- Hädaolukorraks valmisoleku seadus (22.11.2000)
- Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis” (22.01.2003). Riigikogu otsus missiooni tähtaja pikendamiseks (17.12.2003, 12.01.2005, 07.12.2005, 04.12.2007, 22.10.2008, 09.12.2009, 15.12.2010, 07.12.2011, 19.12.2012, 11.12.2013, 11.12.2014, 09.12.2015, 7.12.2016, 13.12.2017 , 12.12.2018, 06.11.2019 ja 07.12.2020)
- Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus (12.02.2003)
- Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuste kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” (07.05.2003). Riigikogu otsus missiooni tähtaja pikendamiseks (14.04.2004, 20.04.2005, 07.12.2005, 19.12.2006, 19.12.2007); tähtaja pikendamine Iraagis (17.12.2008, 09.12.2009, 15.12.2010); NATO operatsioon Iraagis (12.12.2018, 06.11.2019, 07.12.2020, 08.12.2021, 07.12.2022, 08.12.2023 ja 04.12.2024)
- Strateegilise kauba seadus (17.12.2003 ja 07.12.2011)
- Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seadus (Ottawa konventsioon) (24.03.2004)
- Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seadus (20.10.2004)
- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seadus (20.10.2004)
- Avatud taeva lepinguga ühinemise seadus (09.02.2005)
- Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” (11.05.2005; järgnevad rotatsioonid 07.06.2006, 18.10.2006, 10.06.2008, 11.02.2009, 10.06.2009, 09.06.2010, 07.12.2011, 19.12.2012, 11.12.2013, 11.12.2014, 09.12.2015, 7.12.2016, 13.12.2017, 12.12.2018, 06.11.2019, 07.12.2020, 08.12.2021, 07.12.2022, 08.12.2023 ja 04.12.2024)
- Punase Risti nimetuse ja embleemi seadus (05.04.2006)
- 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 2005. aasta 8. detsembri III lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta ratifitseerimise seadus (11.12.2007)
- Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus” (19.12.2007, 08.12.2010 ja 11.12.2014)
- Kaitseväe korralduse seadus (19.06.2008)
- Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus” (27.10.2010, 07.12.2011 ja 19.12.2012)
- Riigikogu otsus “Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused” (06.03.2001, 16.06.2004,12.05.2010, 07.06.2017 ja 22.02.2023)
- Riigikaitseseadus (11.02.2015)
- Küberturvalisuse seadus (09.05.2018)
Viimati muudetud: 19.12.2024