Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjonil on keskne roll Eesti positsioonide kujundamisel Euroopa Liidu küsimustes. Selle komisjoni koosseis erineb teiste Riigikogu komisjonide koosseisust, sest selles on vähemalt 15 liiget. Liikmete määramisel Euroopa Liidu asjade komisjoni on Riigikogu fraktsioonidel palutud silmas pidada, et seal oleksid esindatud ka kõik teised alatised komisjonid. Euroopa Liidu asjade komisjon on erandlik sellegi poolest, et kõik selle liikmed on samal ajal mõne teise alatise komisjoni liikmed. Ka Riigikogu juhatuse liikmed võivad olla Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed, teistesse komisjonidesse ei ole neil võimalik kuuluda.

Üldine ülevaade

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga läks osa Riigikogu seadusandlikest funktsioonidest üle Euroopa Liidu tasandile. Eestit esindavad seal Vabariigi Valitsuse liikmed. Seadusandliku võimu osalise üleandmise kompenseerimiseks muutis Riigikogu 2004. aasta märtsis Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Need parandused andsid parlamendile vahendid parlamentaarse järelevalve tegemiseks valitsuse tegevuse üle Euroopa Liidu tasandil. Samuti tagas see seadusandliku võimu kaasamise Euroopa Liidu otsustusprotsessi ja Euroopa Liidu küsimuste riigisisesesse koordinatsioonimehhanismi.

Uuendatud Riigikogu kodu- ja töökorra seadus andis Euroopa Liidu asjade komisjonile Riigikogu alatise komisjoni staatuse. Erinevalt teistest Riigikogu alatistest komisjonidest ei tegele Euroopa Liidu asjade komisjon riigisisese õigusloomega.

Kuni paranduste ja täienduste tegemiseni Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse märtsis 2004 oli Riigikogus erikomisjoni staatusega Euroopa asjade komisjon, mis muu hulgas jälgis valitsuse tegevust liitumise ettevalmistamisel ja hiljem ka liitumisläbirääkimiste käigus. Euroopa asjade komisjoni nagu ka terve Riigikogu mandaat Euroopa Liidu küsimuste otsustamisel ei olnud otseselt sätestatud õigusaktidega, järelevalve aluseks olid siis peamiselt head tavad ja traditsioonid ning Euroopa asjade komisjoni moodustamise otsuses mainitud komisjoni tegevussuunad.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil on Eesti parlamendis Euroopa Liidu asjadega tegelemisel otsustav ja koordineeriv roll. Komisjon annab seisukoha (mandaadi) Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti positsioonide kohta Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes, samuti Eesti seisukohtade suhtes ministrite nõukogu kohtumisteks (erand on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mille puhul neid funktsioone täidab väliskomisjon).

Komisjoni töö

Komisjoni töös on kaks põhisuunda: ministrite nõukogu (ja Euroopa Ülemkogu) kohtumised ning Euroopa Komisjoni esitatavad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõud.

Vabariigi Valitsus saadab Euroopa Komisjoni algatused Riigikogu juhatusele koos valitsuse seisukoha, seletuskirja ja muu dokumentatsiooniga. Juhatus määrab oma otsusega ühe või mitu valdkondlikku komisjoni Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamust andma.

 

Pärast valdkondlike komisjonide arvamuste kättesaamist arutab Euroopa Liidu asjade komisjon eelnõu ja esitab valitsusele oma seisukoha.

Ministrite nõukogu kohtumiste kohta saadab valitsus Euroopa Liidu asjade komisjonile valitsuses vastuvõetud Eesti seisukohad ning vastav minister tuleb komisjoni, et neid komisjoni liikmetele selgitada ja neid koos arutada. Pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni istungit saadetakse komisjoni seisukohad valitsusele. Komisjon võib ka seisukohavõtust keelduda.

Nii nagu teised Vabariigi Valitsuse liikmed esineb ka peaminister komisjoni ees, tehes seda enne Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Vabariigi Valitsus on kohustatud juhinduma Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohast. Kui Vabariigi Valitsus pole seda teinud, esitab ta Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile esimesel võimalusel selle kohta selgituse. Peamine põhjus, miks Riigikogu valitsuse sellist käitumist aktsepteerib, on võimalus, et Eesti jääks Riigikogu seisukohta kaitstes läbirääkimistel isolatsiooni. Vastav ministeerium esitab Euroopa Liidu asjade komisjonile memorandumi (aruande), mis sisaldab ministrite nõukogu koosolekul arutatut ja langetatud otsuseid.

Suhted valdkondlike komisjonidega

Tihe side valdkondlike komisjonidega kujuneb sel teel, et Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed on ka valdkondlike komisjonide liikmed. See võimaldab korrapäraselt ja õigeaegselt teavet vahetada. Valdkondliku komisjoni liikmed saavad Euroopa Liidu asjade komisjonis anda lisateavet samal teemal peetud arutelude kohta.

Dokumendid

Nagu kõikide teiste Riigikogu komisjonide koosolekud, nii pole ka Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekud avalikud. Koosolekut kajastav avalik dokument on protokoll. See sisaldab osalejate nimekirja, päevakorda ja komisjoni otsuseid. Lisaks võib protokoll sisaldada komisjoni liikmete ütlusi või arvamusi, mille nad on palunud protokolli kirja panna.

Üldiselt ei ole valitsuse dokumendid, mis sisaldavad infot Euroopa Liidu Nõukogu koosolekute kohta, avalikud. Tavaliselt kehtib see piirang Eesti seisukohtade avaldamiseni Euroopa Liidu Nõukogus.

Massiteabevahendid saavad Euroopa Liidu asjade komisjoni iganädalase tegevuskava ning ajakirjanikud võivad pärast komisjoni koosolekut esitada komisjoni liikmetele küsimusi ja paluda neilt kommentaare.

Enamik Euroopa Liidu asjade komisjoni dokumentidest ringleb elektrooniliselt. See võimaldab säästa aega ja keskkonda. Kui dokument vajab allkirja, allkirjastatakse see elektrooniliselt. Selline töökorraldus võimaldab saata dokumendid kohe kõigile komisjoni liikmetele ja asendusliikmetele, jättes nõnda rohkem aega sisuliste küsimustega tegelemiseks.

Peaministri ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel

Vähemalt korra aastas esitab peaminister Riigikogule ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel. Enne Euroopa Liiduga seotud parandusi ja täiendusi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses algatas täiskogus iga-aastase debati Euroopa Liidu küsimustes Euroopa asjade komisjon. Selliseid debatte peeti olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteludena. Täiskogu eridebatte Euroopa Liidu küsimuste üle peeti aastail 1998, 2000, 2001, 2002 ja 2003.

Koostöö kolleegidega teistes parlamentides

Aastast 1997 on Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed osalenud vaatlejatena Euroopa Liidu küsimustega tegelevate parlamendikomisjonide konverentsil (COSAC). 1. maist 2004 on Eesti parlamendi liikmed COSAC-i täisliikmed. COSAC-i tegevuses osalemise käigus vahetatud informatsioon ning loodud isiklikud sidemed on aidanud kaasa Eestis parlamentaarse järelevalve süsteemi loomisele.

Lisaks on loodud mitmepoolseid kontakte. Regulaarselt kohtuvad Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed.

Koostöö Euroopa Parlamendiga institutsionaliseeriti aastal 1997 parlamentaarse ühiskomitee vormis, kus Riigikogu delegatsiooni moodustas Euroopa asjade komisjon. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on parlamentaarse ühiskomitee tegevus lõpetatud ja koostöö Euroopa Parlamendiga on toimunud põhiliselt Euroopa Parlamendi kuue Eestist valitud liikme abil, samuti valdkondlike komisjonide tegevuse kaudu. Juba mõni kuu pärast liitumist otsustas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon avada oma koosolekud Euroopa Parlamendi Eestist valitud liikmetele, kellel ei ole komisjonis küll hääleõigust.

Sekretariaat

Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaat koosneb kuuest ametnikust: sekretariaadi juhataja, kolm nõunikku Tallinnas ja üks Brüsselis Euroopa Parlamendi juures ning konsultant. Tööülesanded on ametnike vahel jagatud Euroopa Liidu poliitikavaldkondade kaupa, et vastutus oleks selgem ja komisjoni dokumente saaks paremini ette valmistada.

Sekretariaadi töötajad osalevad ka valitsusametnikest koosneval Euroopa Liidu koordinatsioonikogu iganädalastel koosolekutel. Koordinatsioonikogu valmistab Euroopa Liiduga seotud küsimusi ette valitsuse istungiteks.

Üles

Viimati muudetud: 03.03.2023

Tagasiside