Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kultuurikomisjoni 7. mail algatatud elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu (261 SE), mille esitamine on tinginud tehnoloogia kiirest arengust elektroonilises sides. Tehnoloogilisest arengust tulenevalt on seniste kaabellevivõrkude kõrvale tekkinud ringhäälingusaadete ja -programmide edastamisel konkurent näiteks IPTV näol. IPTV puhul edastatakse ringhäälingusaateid ja -programme andmesidevõrgu kaudu. Samuti on peatselt lõppkasutajateni jõudmas mobiilne TV (MobileTV). Oluline on, et nimetatud saadete ja programmide kättesaadavus lõppkasutajatele oleks tagatud ka sellistes sidevõrkudes, mis ei ole kaabellevivõrgud, kuna tegemist on üldise avaliku huviga. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.  

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 8. mail algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE). Koalitsioonierakondade fraktsioonid on otsustanud algatada samal kujul võrdse kohtlemise seaduse eelnõu tulenevalt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlusest direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmise asjus Euroopa Komisjoni poolt. Eelnõu eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu. Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastavad seadused (eelkõige Soome ja Saksamaa vastavad seadused). Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 8. mail esitatud Riigikogu otsuse „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 heakskiitmine” eelnõu (263 OE). Põhisuundade heakskiitmise eesmärk on piiritleda turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted, visioon, suunad ja pikaajalised mõjupõhised eesmärgid ning tegevussuunised, millest avalik, era- ja mittetulundussektor peavad lähtuma ning mille saavutamisele kaasa aitama. Ühtlasi toetavad turvalisuspoliitika põhisuunad nüüdisaegse, ühtse ja õigusriikliku alusega avaliku korra kaitse süsteemi loomist Eestis. Vastav süsteem lähtub printsiibist, mille kohaselt Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamisel ning inimelude päästmisel ja kaitsmisel on ohtude ennetamine ja tõrjumine ning kodanike ulatuslik kaasamine sellesse protsessi oluliselt tõhusam karistusõiguslikest meetmetest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside