Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Majanduskomisjon saatis Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele eelnõu, mis seadusena jõustumisel kohustab hakata liikluskindlustusega katma ka võimsamaid elektritõukerattaid.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp märkis, et kindlustuse põhiolemus toimib hästi ning jääb samaks, kuid mõningaid detaile tuleb kaasajastada. „Väiksemad sõidukid on läinud nii võimsaks, et nendega juhtunud õnnetustes saavad inimesed viga ning seda riski on vaja maandada. Sellepärast ühineme Euroopa Liidu algatusega hakata kindlustama kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo,“ selgitas Lomp ja lisas, et menetluse käigus võib tekkida vajadus eelnõu täiendada.

Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. „Selleks et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi põhjaliku abimaterjali,“ lisas esimees.

Komisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov leidis, et ka mitte nii võimsad elektritõukerattad on inimestele ohtlikud ja järjest ohtlikumaks lähevad. „Võimsamate elektritõukerataste kindlustamine on samm õiges suunas, kuid kuna enamik õnnetusi juhtub vähem võimsate, eeskätt renditõuksidega, peaks midagi ette võtma ka nendega,“ märkis ta. Samuti on aseesimehe sõnul vaja läbi mõelda, kuidas hakkab toimima järelevalve, et kindlustamata jäetud sõidukite tuvastamine ei kasvataks politsei koormust.

Kõnealused muudatused lähtuvad Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivist. Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.

Seaduse muutmisega tõstetakse ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot. Eesti suurim liikluskindlustuse kahju läbi aegade on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju 5,4 miljonit eurot.

Istungil osales ka rahandusminister Mart Võrklaev.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 30. aprillil ja esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside