Veebilehtede avalehed eestikeelseks
Kultuurikomisjon saatis teisele lugemisele keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1077 SE ja 902 SE), mis ühendab valitsuse algatatud ning Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni algatatud eelnõud. Kultuurikomisjoni ettepaneku kohaselt on ühendatud eelnõu täiskogus teisel lugemisel 7. veebruaril ja lõpphääletusel 8. veebruaril.
Ühe olulise muudatusena kiitis komisjon täna heaks nõude, et Eestis registreeritud juriidiliste isikute ja asutuste veebilehed peavad avanema eestikeelsena. See nõue kehtib riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroode, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste asutuste ning Eestis registreeritud äriühingute, filiaalide, mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.
Ka kiitis komisjon heaks muudatuse, mis lubab avaliku teabe – siltide, viitade, kuulutuste, teadaannete, reklaami jms – eestikeelse teksti kõrvale lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, tingimusel, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav.
Samas ei toetanud komisjon Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonide algatatud eelnõus sisaldunud sätet, mis määratlenuks asjaajamiskeelena keele, milles riigiasutus või kohalik omavalitsus peab ka koosolekuid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. Kohalike omavalitsuste volikogude komisjonide dokumendid sünnivad eestikeelsetena, sest need edastatakse volikogule, kuid mis keeles komisjonides töötatakse, selle otsustab komisjon, kuna volikogu liikmetele keelenõuded ei laiene, samuti teistele komisjoni liikmetele, nt ettevõtjatele jne. Seepärast sätestas kultuurikomisjon asjaajamiskeelena keeleseaduse tähenduses keele, milles riigiasutus või kohalik omavalitsus peab istungeid, menetleb dokumente ja suhtleb isikutega.
Ka ei toetanud komisjon Mark Soosaare muudatusettepanekut, millega oleks muudetud eelnõus oleva keeleseaduse § 10 lõikes 2 sätestatud püsielanike määratlemise aluseid. Muudatuse kohaselt oleks püsielanik isik, kes elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimise aeg ei tohi ületada 90 päeva järjest. Püsielanike registrit peaks kohalik omavalitsus. Soosaare hinnangul looks see legaalse aluse, et määratleda, kellel täpselt on õigus osaleda kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel ja saada ka omavalitsustelt vajadusel toetust. Kultuurikomisjoni enamus asus seisukohale, et püsielaniku mõiste määratlemisel ei tohiks keeleseaduses luua erisusi võrreldes teiste seadustega, kus see on sätestatud (nt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses).
Eelnõu sätestab ka Keeleinspektsiooni pädevuse, mis seni oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Samuti muudetakse eelnõus keeleoskusnõuete kehtestamise korda ja täpsustatakse eesti keele oskuse hindamise korda, nähakse ette tasemeeksameid korraldava asutuse õigus tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistuse või eesti keele oskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel ja menetlusel, täpsustatakse vähemusrahvuste keele kasutamist omavalitsusüksustes ja täiendatakse keeleseaduse § 2, mille kohaselt riik soodustab lisaks eesti keelele ka viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ja arengut.
Riigikogu pressitalitus
