Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Valitsus esitas tänasel Riigikogu istungil taotluse siduda kolme valitsuse algatatud eelnõu vastuvõtmine usaldushääletusega. Need on sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (41 SE), tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (40 SE) ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (38 SE) teine lugemine.

Nende eelnõude edasiseks menetlemiseks taotles valitsus Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumist esmaspäeval, 15. juunil kell 11.  Riigikogu esimees Eiki Nestor langetas ka vastava otsuse istungi kokkukutsumise kohta.

Riigikogu kiitis 56 poolthäälega (1 vastu, 5 erapooletut) heaks valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse (8 SE), mis reguleerib kindlustustegevust ja kindlustusvahendust. Seadus tagab, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksejõuline, jätkusuutlik, hästi juhitud ja oma tegevuses läbipaistev ning rakendatavad järelevalvemehhanismid aitavad kaitsta kliendi huve. Uus seadus tagab kindlustusvahendajate teenuse ühtlasema taseme ja kliendi huvidest lähtuva tegutsemise. Seadus täpsustab kohustusliku teabe sisu, mille kindlustusvahendaja peab kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldama. Enne teenuse osutamist peab kindlustusvahendaja avaldama oma täpse rolli – kas tegu on kindlustusandja või kliendi esindajaga. Kindlustuslepingute vahendamisel peavad senisest rohkem informatsiooni avaldama nii enda kui vahendava kindlustuslepingu kohta ka need isikud, kelle jaoks kindlustuslepingute vahendamine ei ole põhitöö, nt reisiettevõtjad. Uue seaduse loomise ajendiks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform. Tehtavad kindlustusvaldkonna muudatused on osaliselt sarnased pangandussektoris juba varem vastu võetud reeglitega.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Tarmo Tamm ja Andres Ammas tõid välja probleemid, mis tuleb lahendada seoses seaduse rakendamisega.

Kultuuriminister Indrek Saar esitas „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. 2014. aasta täitmise aruande. 

Saar andis üksikasjaliku ülevaate erinevate kultuurivaldkondadega seotud probleemidest. Minister tsiteeris kõigepealt „Kultuuripoliitika põhialuste 2020″ esimest põhimõtet, mis on tema arvates oluline ja mida on kindlasti vajalik kultuuripoliitikat hinnates alati silmas pidada. „Riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks nii kultuuri loojatele kui ka sellest osasaajatele. Kõigile Eesti elanikele peab olema tagatud võimalus kultuuri luua ja sellest osa saada, sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, etnilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja vajadustest,“ märkis Saar. Kultuuriminister tõi välja nii kultuurivaldkondade arendamisega seotud küsimused kui ka valdkonnas töötavate inimeste sotsiaalsed probleemid.

Aruandes rõhutatakse, et kultuuripoliitika elluviimisel kogutakse argumenteeritud otsuste tegemiseks ja nende mõju hindamiseks riigi eestvedamisel süsteemselt statistikat kõikide kultuurivaldkondade kohta, teostatakse uuringuid ja soodustatakse teadustööd. Kultuuri rahastamine on läbipaistev, lähtudes ennekõike tegevuse sisust, mitte omandivormist. Riik sõlmib olulisemate kultuurisündmuste ja -tegevuste puhul kuni kolmeaastased raamlepinguid, et tagada end tõestanud kultuurialgatuste ja organisatsioonide kestlik areng. Kultuuriministeeriumi toetused antakse üldjuhul läbi avalike taotlusvoorude. Lisaks muudele riigieelarvelistele vahenditele rahastatakse kultuuri avalik-õigusliku Eesti Kultuurkapitali kaudu. Kultuurkapitali aluspõhimõtteid, milleks on eelarve kujunemine seaduses ettenähtud korras ja valdkondade ekspertidest koosnevad sõltumatud sihtkapitalid ja ekspertgrupid, ei muudeta. Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. Eelmisel aastal on Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi vahelist suhtlust parandatud, et oleks tagatud ministeeriumi taotlusvoorudest ja sihtkapitali ekspertgruppidest küsitud raha võimalikult tõhus ja sihipärane kasutamine.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Hardi Volmer, Krista Aru, Rein Ratas ja Laine Randjärv rõhutasid koostöö tähtsust kultuuripoliitika elluviimisel.

Riigikogu kiitis 83 poolthäälega (2 vastu) heaks valitsuse algatatud Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga ühinemise ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse (39 SE).

Seadus näeb ette Eesti ühinemise Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA) asutamise konventsiooniga. ESA liikmeks saamine toob tulu nii ettevõtjatele kui ka teadus- ja arendusasutustele, seda nii ESA suunatud hangete kaudu kui ka ESA avalikes pakkumiskutsetes võitjaks osutumisel. Lisaks otsesele tulule tõstab ESA tegevuses osalemine ettevõtete tuntust rahvusvahelisel tasandil, võimaldab ettevõtetel liikuda väärtusahelas ülespoole, lülituda olulistesse tarneahelatesse ning võtta kosmoserakendusi kasutusele maapealses majanduses.

ESA-ga ühinemine toob Eestile kohustuse panustada selle eelarvesse, kuid toob kaasa ka võimaluse Eesti ettevõtetel osaleda ESA hangetes. Tasuda tuleb ühekordne erimakse 600 000 eurot, millele lisandub iga-aastane sissemakse 870 000 eurot. Sellest 500 000 eurot kasutab agentuur üleminekuperioodil (2016–2022) suunatud hangete tegemiseks Eesti ettevõtjatele ning teadus- ja arendusasutustele. 260 000 eurot läheb ESA üldkuludesse ning 50 000 eurot ESA kanderakettide üleslennutamiseks vajaliku taristu ülalpidamiseks. Allesjäänud 60 000 euro ulatuses saavad Eesti ettevõtjad ning teadus- ja arendusasutused teha pakkumisi ESA kohustuslikes teadusprogrammides.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar ja Imre Sooäär.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) teise lugemise. Eelnõu võimaldab investeerida pensionifondide vara börsil noteerimata väärtpaberitesse senise 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti. Samuti võib muudatuse tulemusena pensionifond omandada ettevõtetes üle 10 protsendilist osalust ja kontrollosalusi. Kehtiva seaduse järgi ei või pensionifond omada üle 10 protsendi ühe ettevõtte aktsiatest. Pensionifondide vahendid on üheks oluliseks pikaajalise kapitali allikaks. Kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet, tootlikkust ja innovaatilisust.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (36 SE).

Muudatused puudutavad regionaalhalduse ja -arengu, ruumilise planeerimise ning konkurentsijärelevalvega seotud valdkondi. Eelnõuga nimetatakse Põllumajandusministeerium ümber Maaeluministeeriumiks. Siseministeeriumist viiakse Maaeluministeeriumisse alates 1. jaanuarist 2016 üle selliste regionaalsete programmide elluviimine, mis on seotud maaelu arendamisega. Siseministeeriumist viiakse regionaalhalduse, -arengu ja ruumilise planeerimise valdkond üle rahandusministeeriumi vastutusalasse alates 1. septembrist 2015. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist viiakse konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsiamet ülesannete sõltumatu täitmise suurendamiseks üle justiitsministeeriumisse alates 1. septembrist 2015. Eelnõusse  viidi sisse rida täpsustusi ministeeriumide ülesandeid. Eelnõuga muudetakse planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku sätteid, mida on vaja täpsustada veel enne nende jõustumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams, Priit Toobal ja Andres Herkel.

Eesti Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 34 poolt, 54 vastu.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE) esimese lugemise. Eelnõuga tehakse seaduses rida muudatusi. Füüsilisel isikul lihtsustub mitteärilise otstarbega kauba deklareerimine. Eelnõu kohaselt võib füüsiline isik mittekaubanduslikku kaupa, st isiklikuks otstarbeks, alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga olenemata kauba väärtusest või kaalust. Samuti antakse tollile õigus tuvastada kas kauba puhul on tegemist võltsinguga. Seaduse tasemel kehtestatakse TIR-märkmike kasutamise loa andmine ja kehtetuks tunnistamise kord. TIR (Transport International par Route) märkmik on tollidokument, mis hõlbustab tolliprotseduure riigi piiride ületamisel. Eelnõu annab tolliametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide küsimuste üle otsustamise rahandusministri ning maksu- ja tolliameti peadirektori pädevusse.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 täiendamise seaduse eelnõu (4 SE), millega sooviti lisada riigipühade hulka teine ülestõusmispüha. Hääletus: 53 poolt, 32 vastu, 5 erapooletut.

Istung lõppes kell 20.37.

Istungi stenogramm:

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside