Esimese päevakorrapunktina toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekandega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Paet keskendus kõnes valdavalt julgeolekupoliitika probleemidele. Rõhutades NATO rolli tähtsust Eesti julgeoleku tagamisel, tõstis Paet esile kaks riigi ees seisvat eesmärki: kaitsekulutuste tõstmise 2%-ni SKT-st ning nõude, mille järgi 8% riigi väekontingendist osaleks välisoperatsioonidel ja 40% oleks põhimõtteliselt valmis sinna minema. „Eesti on lubanud jõuda 2010. aastal sellise reaalse võimekuseni – 350 kaitseväelast rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil,” märkis minister. Täna on tema sõnul välismissioonidel kokku 244 Eesti kaitseväelast.

Nelja välismissiooni kõrval nimetas Paet Eesti viienda välispoliitilise missioonina riigi arengukoostööd ja humanitaarabi. „Inimõiguste ja demokraatia rahaline ja põhimõtteline toetamine mujal maailmas on meie riiklik strateegia ja osa meie rahvusvahelisest julgeolekukäitumisest,” ütles Paet. Tänavu prognoositakse Eesti arengu- ja humanitaarabi summaks 126 miljonit krooni.

Julgeolekupoliitika kõrval puudutas minister Euroopa Liiduga seotud teemasid. Ministri sõnul peab Eesti kujundama hoiakuid ELi põhiseadusliku leppe edasise käekäigu, eurotsooni, energiadebattide, tööjõu ja teenuste vaba liikumise, finantsperspektiivi ning laienemise ulatuse kohta. Ministri hinnangul peab ühe välispoliitilise eesmärgina fookusesse tõusma ühinemine Schengeniga. Samuti puudutas minister majanduse ja julgeoleku ning energeetika ja julgeoleku teemasid. „Eesti peaks olema üks mootoritest, mis veavad Euroopa Liitu ühtse energeetikapoliitika tekkimise poole,” arvas Paet.

Enn Eesmaa peatus oma ettekandes parlamentaarse diplomaatia tähtsusel rahvusvahelises suhtluses. „Probleeme, mille lahendamiseks koos töötada on palju – terrorism ja  inimkaubandus, keskkond, säästev areng, migratsioon, integratsioon,” ütles Eesmaa. Kõneldes Eesti välissuhtlusest, nentis Eesmaa, et riigi võimekus paljude probleemide ja piirkondade tundmisel jätab soovida paremat. Eestist kaugemale jäävatest regioonidest on väliskomisjon Eesmaa sõnul otsustanud fookusesse võtta Hiina-temaatika. „Selle maailmajao parem tundmine võimaldab meil selgemalt kujundada oma seisukohti ja sellest lähtuvalt ka eesmärgipärasemalt tegutseda,” nentis ta. Energiapoliitika vallas märkis Eesmaa, et Riigikogu väliskomisjon jätkab plaanipäraselt energiajulgeolekualaseid kuulamisi.  Energiavarustuse ühe probleemina tõstis komisjoni esimees esile Venemaa gaasi- ja naftavarude kahanemise.

Ettekandjatele esitati arvukalt küsimusi, järgnevalt esinesid kõnedega fraktsioonide esindajad ja Riigikogu liikmed.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine” eelnõu (901 OE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemist jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljel aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus,