Väliskomisjon toetas Eesti-Vene piirilepte ratifitseerimise eelnõule tehtud muudatusettepanekut, mille esitasid Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Res Publica fraktsioon.

Muudatus lisab eelnõu preambulisse 1918. aasta 24. veebruari iseseisvusdeklaratsiooni ja Tartu rahulepingu kõrvale viite kahele dokumendile, mis kinnitavad Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Mööndusega, et muudatusettepanek vajab keelelisi täpsustusi toetas seda 6 ja vastu oli 2 väliskomisjoni liiget.

Esitatud muudatusettepaneku kohaselt lähtub Riigikogu oma otsust tehes ”1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest "Eesti riiklikust iseseisvusest" ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist "Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest".

Juba varasemast sisaldub eelnõu preambulis säte, mis ütleb, et sõlmitav leping, mis ”muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.”

Väliskomisjon ei toetanud Res Publica ja Isamaaliidu esindajate ettepanekut jätta viie fraktsiooni muudatusettepanekust välja viide Ülemnõukogu 20. augusti 1991. aasta otsusele.

Ka ei toetanud väliskomisjon Isamaaliidu fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekut, mis lisab preambulisse viite, et ”Eesti Vabariik oli aastatel 1940-1991 õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud.”

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) teine lugemine jätkub esmaspäeval 20. juunil kell 10.00 toimuval erakorralisel istungjärgul. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.