USA välisministeeriumi abiministri kohusetäitja Robert Bradtke avaldas lootust, et Eesti ja USA koostöö Iraagis jätkub.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõstis väliskomisjoni tänasel kohtumisel USA abiministri kohusetäitjaga Euraasia küsimustes Robert Bradtkega esile kolm teemat: atlandiülesed suhted Euroopa Liidu ja USA vahel, Eesti missiooni jätkamine Iraagis ja demokraatia pidurdumine Venemaal.

Mihkelsoni hinnangul kinnitavad viimased märgid, et Euroopa Liidu ja USA suhted on täis uusi lootusi ja positiivseid arenguid. ”Kuna Eesti on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige, on head suhted nende kahe organisatsiooni vahel Eesti jaoks väga olulised,” kinnitas väliskomisjoni esimees.

Mihkelsoni kinnitusel kujuneb Iraagi missiooni pikendamise arutelu Riigikogus keeruliseks, kuna mitmed parlamendis esindatud erakonnad seda ei poolda. Omalt poolt rõhutas Mihkelson selle missiooni jätkamise vajalikkust ja tõstis esile Eesti ja USA üksuste head koostööd Iraagis. Mihkelson kinnitas, et demokraatlike protsesside jätkumine Iraagis on oluline ka Eesti julgeoleku jaoks.

Teiselt poolt väljendas Mihkelson oma muret seoses arengutega Venemaal, kus riigi keskvõim on asunud demokraatiat lämmatama.

Robert Bradtke ütles oma sõnavõtus, et eurooplased ja ameeriklased peavad tegema koostööd nii Iraagis, Afganistanis kui ka Balkanil, et kindlustada demokraatlike protsesside jätkumist neis riikides. Bradtke hindas kõrgelt Eesti panust Iraagi missioonil. Tema sõnul tähendab kahe Eesti kaitseväelase hukkumine Iraagis proportsionaalselt väga suurt ohvrit, arvestades Eesti üksuse väiksust.

Bradtke kinnitusel jälgib ka USA murelikult arenguid Venemaal. Samas tuleb Venemaad kui olulist partnerit kaasata erinevates rahvusvahelistes küsimustes.

Väliskomisjon arutas tänasel komisjoni istungil ka Teaduste Akadeemia liikmete koostatud pöördumist ÜRO, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poole. Pöördumises juhitakse tähelepanu, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt II maailmasõja käigus okupeeritud, millest tulenevalt ei saa Eestis resideeruvaid endise NSV Liidu kodanikke käsitleda rahvusvähemusena, nagu seda teeb Venemaa.

Väliskomisjoni arvates võiks seda pöördumist edaspidi kasutada rahvusvaheliste parlamentaarsete assambleede, sealhulgas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee töös.