Täna toimus väliskomisjonis järjekorras kuues ja selle istungjärgu viimane kuulamine soome-ugri rahvaste olukorrast Seekord oli kõne all kodanikeühenduste tegevus hõimurahvaste toetamisel. Kuulamiste tulemusena kiitis komisjon heaks oma järeldused ja seisukohad (lisatud allpool), leides, et Eesti peaks oma hoiakut Venemaal elavate soome-ugri rahvaste toetuseks jõulisemalt väljendama ning hõimurahvaste keele ja kultuuri kaitseks suunatud tegevust senisest rohkem toetama. Komisjon pidas oluliseks soome-ugri rahvaid esindavate riikide ja Venemaa vahelise koostöö süvendamist ning selleks võimaluste leidmist.

Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa kinnitusel on soome-ugri rahvaste teema sedavõrd oluline, et komisjon jätkab selle käsitlemist ka tulevikus. Tänasel istungil rõhutati koostöö tähtsust Eesti, Soome ja Ungari vahel ning sellega seoses esitati ettepanek hõimurahvaste toetamise arutamiseks kolmepoolsete ühiskohtumiste korraldamiseks parlamentide välis- ja kultuurikomisjonide tasemel juba sel sügisel.

Väliskomisjon alustas soome-ugri rahvaste olukorda käsitlevate kuulamistega 20. septembril 2005.

Riigikogu pressitalitus

[email protected]

****

Väliskomisjoni järeldused ja seisukohad seoses hõimurahvaste toetamisega

Riigikogu väliskomisjon on 2005. aasta sügisistungjärgu ning 2006. aasta kevadistungjärgu jooksul arutanud kuuel komisjoni istungil Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste olukorda ning Eesti võimalusi hõimurahvaste toetamiseks.

Eesti jaoks olulisele soome-ugri temaatikale on tähelepanu pööranud ka Euroopa Parlament ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Väliskomisjon on seisukohal, et Eesti peab oma hoiakut Venemaal elavate soome-ugri rahvaste toetuseks jõulisemalt väljendama ning hõimurahvaste keele ja kultuuri kaitseks suunatud tegevust senisest enam toetama.

Soome-ugri rahvaste eneseteadvuse tugevdamiseks saab kaasa aidata jagades laiemalt teavet nende keele- ja kultuuripärandi kohta ning juhtides rahvusvahelistel poliitilistel foorumitel pidevalt tähelepanu põlisrahvaste ja nende kultuuride väljasuremisohule. Oluline tähtsus on siin parlamendidiplomaatial läbi erinevate parlamentaarsete institutsioonide (EP, IPU, ENPA) ning Eesti, Soome ja Ungari parlamentide omavahelisel koostööl.

Lisaks deklaratiivsetele avaldustele on oluline leida võimalusi ja süvendada koostöövorme Euroopa Liidu soome-ugri liikmesriikide (Eesti, Soome ja Ungari) ja Vene Föderatsiooni vahel hõimurahvaste toetamiseks ning soome-ugri rahvastele suunatud riiklike programmide kooskõlastamiseks ning ühiste jõupingutuste tulemusena elluviimiseks.

Väliskomisjon toetab igati riikliku abiprogrammi (Hõimurahvaste programmi) uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2005-2009) elluviimist ning peab esmatähtsaks selles seatud eesmärkide täitmiseks rahaliste vahendite olulist suurendamist ning hõimurahvaste toetamiseks suunatud algatuste senisest tõhusamat riiklikku koordineeritust.

Võttes arvesse Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse kogemusi fennougristika alase informatsiooni levitamisel ning akadeemiliste sidemete loomisel, toetab väliskomisjon Eesti, Soome ja Ungari ühise panusena Rahvusvahelise Erialadevahelise Soome-Ugri Instituudi (Soome-Ugri Euroopa Keskus) asutamist Eestis.

***