Väliskomisjon veendus tänasel videokohtumisel Eesti heas ettevalmistuses mais algavaks eesistumiseks ÜRO Julgeolekunõukogus.

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti ajaloolise hetke eest, kui mais algab ÜRO Julgeolekunõukogus eesistumine. „See on meie jaoks väga oluline ja tähtis ka seetõttu, et eesistumine on Eestile esmakordne,“ ütles Eesmaa. „Ühtlasi avame kvartalipikkuse Euroopa riikide eesistumise perioodi, meile järgnevad eesistujad on Prantsusmaa ja Saksamaa.“

Eesmaa lisas, et Eesti arendab oma eesistumise ajal edasi ÜRO peasekretär António Guterres’e ettepanekut lõpetada koroonapandeemia ajal maailmas kõik relvakonfliktid.  

Komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul veendus komisjon istungil, et Eesti on valmis kandma eeloleval kuul ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja rolli. „Kuigi kõik kohtumised toimuvad videosilla vahendusel, saime kinnitust, et töö käib sellele vaatamata täismahus,“ ütles Mihkelson.

Komisjonile andsid ülevaate Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juures, suursaadik Sven Jürgenson, Välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo direktor Liis Lipre-Järma.  

Komisjonile selgitati, et Eesti lähtub ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise ajal senistest prioriteetidest ning seisab selle eest, et nõukogu töö oleks korraldatud läbipaistvalt ja ladusalt. Eesti korraldab eesistumise kuu jooksul viis eriüritust, mis on suunatud Teise maailmasõja järgsetele õppetundidele, Julgeolekunõukogu töömeetoditele, küberstabiilsusele ja konfliktiennetusele, tsiviilisikute kaitsele ning ÜRO koostööle teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]