Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Väliskomisjon sai täna ülevaate ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme valimisest aastateks 2020-2021 ning edasisest tegevusest. Komisjon tunnustas Eesti diplomaatide tööd ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania ajal ja möönis, et sisuline töö alles algab.

 

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ütles, et diplomaadid on ära teinud väga suure töö, mis leidis ka tunnustust, kuid sisuline töö alles algab. Tema sõnul on komisjon parlamentaarsel tasandil huvitatud kaasamisest Eesti positsioonide väljatöötamisel ÜRO Julgeolekunõukogu töös osalemiseks. „Väliskomisjon teeb aktiivselt koostööd välisministeeriumi esindajatega,“ ütles Eesmaa. „Kasutame aktiivselt oma rolli, mis puudutab parlamentaarset kontrolli teemade käsitlemisel.“

Eesmaa sõnul jätkab komisjon sügisistungjärgul arutelu ÜRO Julgeolekunõukogu teemadel ja enne liikmelisust vaatab väliskomisjon Eesti seisukohad üle ka teemade kaupa. Eesti eesistumise ajal hakkavad toimuma aga regulaarsed arutelud vastavalt nõukogu päevakorrale.

Komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on selge, et Eesti diplomaatiline töö nõukogus lähtub järgmisel kahel aastal rahvusvahelise õiguse raamistikust ja Eesti välispoliitika pikaajalistest traditsioonidest.

Mihkelsoni sõnul annab mittealalise liikme staatus Eestile võimaluse oma tuntust maailmas kasvatada. „Silmas tuleb pidada, et suur osa teemadest puudutavad Aafrikat ja Lähis-Ida piirkondi, kus meil endal diplomaatiline esindatus kas puudub või on väga-väga väikene,“ ütles Mihkeslon. Ühe kriitilise teemana tõstatub tema sõnul Iraaniga seonduv.

ÜRO Julgeolekunõukogu peamiste teemadena leiavad käsitlemist ohud rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, rahuvalve ja rahuehitus, relvastuskontroll ja maharelvastumine ning inimõigused Julgeolekunõukogus. Eesti soov on nõukogu töölauale tuua küberjulgeolekuga seonduv.

Komisjonile tutvustas ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme tööd aastatel 2020-2021 Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu. Ta tänas Riigikogu liikmeid, kes kampaaniale kaasa aitasid ja Eesti seisukohti tutvustasid.

Teesalu sõnul roteerub ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja kuu kaupa tähestiku järgi, mis tähendab, et Eesti on 15-liikmelise nõukogu eesistuja mõlemal aastal.

ÜRO Julgeolekunõukogu põhiliseks väljundiks on erinevate arutelude kõrval resolutsioonid. 2018. aastal võttis Julgeolekunõukogu vastu 54 resolutsiooni ja tegi 21 eesistuja avaldust.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside