Väliskomisjon arutas tänase istungil koos välisminister Eva-Maria Liimetsaga Eesti sanktsioonipoliitikat Valgevene suunal ja leidis, et sanktsioonipoliitika tuleb üle vaadata.  

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei heida Valgevene transiidi ümber toimuv segadus Eestile head valgust ning paneb küsima, kas Euroopa Liit on oma sanktsioonipoliitikat kujundades midagi kahe silma vahele jätnud.

Mihkelsoni sõnul pole tegemist üksnes Eestit puudutava küsimusega, sest Euroopa Liidu eesmärgiks peaks olema sellise sanktsioonipoliitika kujundamine, mis ka reaalselt mõjutaks Valgevene režiimi vabastama poliitvangid, viima läbi Valgevene rahva tahteavalduse vabade valimiste võimaldamiseks ja lõpetama naaberriikide pideva ähvardamise.

„Kogu sellel teemal on ka palju laiem mõõde, mis on seotud üldise julgeolekuolukorraga,“ rääkis Mihkelson. „Kui me ei suuda isegi Valgevene vastu kehtestada toimivaid sanktsioone, siis millise sõnumi see annab Venemaale?“ 

Komisjoni aseesimees Mihhail Lotman tõdes, et Valgevene transiit ei ole mingi salapärane asi ja sellest on räägitud juba kuid. „See jätab meist silmakirjaliku mulje. Valgevene transiit ei ole selline asi, mida peaksime kooskõlastama näiteks Portugaliga, transiit käib läbi Eesti ja meie õigus ja kohustus on see peatada. Me õiendame sakslastega, et Nord Stream 2 ei tohi käiku lasta, aga ise laseme läbi Eesti nii Valgevene kui Venemaa kaupu,“ ütles Lotman.

Minister Liimets selgitas komisjonile, et valitsus võtab kriitikat tõsiselt. Ministri sõnul ei ole Valgevene suhtes välja kuulutatud täielikku majandussuhete lõpetamist, vaid on otsitud meetmeid režiimi mõjutamiseks ning kodanikuühiskonna toetamiseks.  

Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas vaatamata sanktsioonidele on Eestisse jõudnud Valgevene õlitoodete maht rahasse arvutatuna kolmekordistunud.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]