Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimehe Jüri Ratase ja liikmete kohtumisel Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja relvajõudude komitee esimehe Adam Smithiga kõneldi Venemaa ja Ukraina ümber puhkenud julgeolekukriisist ja kahepoolsete transatlantiliste suhete tugevdamisest.

Kohtumisel osalesid ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Leo Kunnas.

Ratase sõnul on Eesti ja USA suhted olnud viimastel kuudel tihedamad kui kunagi varem ja nende suhete keskmes on kahetsusväärselt käimasolev julgeolekukriis. „Me hindame kõrgelt Eesti ja USA julgeoleku- ja kaitsekoostöö ning peame väga oluliseks USA aktiivset osalust ja püsivat panustamist meie regiooni sõjalisesse kaitsesse,“ ütles Ratas. „Oleme tänulikud julgeolekuabi ja USA sõjaväelaste kohaloleku eest Balti riikides. Sellel on meie jaoks väga tähtis roll.“ Ratas ütles, et USA on võtnud Lääneriikide seas initsiatiivi, et juhtida samameelseid riike ühtselt ja otsusekindlalt Venemaa agressiivse ja sõjaka käitumise vastu.

Kohtumisel osalejad nentisid, et Venemaa sõjaline eskalatsioon Ukrainas jätkub ja Venemaa sõjaline jalajälg kinnistub Valgevenes. Mihkelson pidas võimalikuks, et käimasolev peatükk Ukrainas on vaid osa Venemaa katsest kujundada ümber Euroopa julgeolekuarhitektuuri. „Venemaa alaline sõjaline kohalolek Valgevenes oleks Balti riikide jaoks ohtlik, kuna sõjaliste jõudude tasakaalustamatus meie regioonis süveneb sellega veelgi,“ rääkis Mihkelson. „See aga tähendab, et peame tugevdama heidutus- ja kaitsehoiakut NATO idatiival. Narva jõgi on nii Euroopa Liidu kui ka NATO idapiir.“

Mihkelson ütles, et Venemaa heidutamiseks on USA sõjaline kohalolek ja selle märkimisväärne tugevdamine Euroopas hädavajalik. „Hindame kõrgelt USA täiendavate meetmete kasutuselevõttu ja suurendatud kohalolekut Balti regioonis,“ sõnas ta.

Mihkelsoni sõnul teevad Lääneriikide poliitikud ja diplomaadid kõik endast oleneva, et vältida halvima stsenaariumi puhkemist. Seda kinnitavad ka Riigikogu liikmete visiidid ja aktiivne suhtlemine teiste riikide poliitikutega. „Samal ajal peame jätkama Ukraina toetamist poliitiliselt, rahaliselt ja sõjaliselt,“ rääkis Mihkelson. „Ukraina on tohutu surve all. Ukraina toetuseks on vaja ühiseid jõupingutusi, et ta agressori survele vastu peaks.“

Arvestades muutunud julgeolekuolukorda palusid Riigikogu saadikud USA Kongressil säilitada Balti regiooni julgeoleku tagamiseks antav rahaline abi eelmise aastaga võrreldes samal tasemel või isegi seda suurendada. „See aitab meil oma kaitsevõimet kiiremini arendada,“ selgitas Eesmaa. „Eesti omalt poolt annab oma panuse ja suurendab oma kaitsekulutusi 2024. aastaks 2,6 protsendini SKPst.“ Eesmaa sõnul on oluline märkida, et riigikaitseliste küsimustes on Riigikogu koalitsiooni ja opositsiooni erakonnad sama meelt.

Eesmaa nõustus eelkõnelejatega, et NATO kohalolek piirkonnas on ülioluline ja lisas, et viimasel ajal on huvi tihendada koostööd NATOga senisest veelgi enam ka Soomel ja Rootsil.

Julgeolekupoliitiliste teemade kõrval käsitleti kohtumisel ka kahepoolset küberkaitsekoostööd ning võimalikku edasist koostööd LNG terminalil rajamisel.

Fotod kohtumiselt (Erik Peinar, Riigikogu kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post [email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside