Euroopa väliskomisjonide juhid: õiglast ja püsivat rahu agressorile järeleandmisi tehes ei saavutata
Euroopa Parlamendi ja Euroopa 23 riigi väliskomisjonide esimehed toonitavad täna tehtud ühisavalduses, et õiglast ja püsivat rahu ei ole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, vaid see peab põhinema rahvusvahelisel õigusel ning austama Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust.
NB! Täiendatud ava- ja lõpulõiku, õhtuks liitusid avaldusega veel kolme riigi esindajad.
„Meie eesmärgiks on alati olnud ja jääb ka edaspidiseks õiglane ja püsiv rahu, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja austab täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Sellist rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes või talle soovitut andes,“ ütlevad komisjonide juhid Eesti initsiatiivil tehtud avalduses.
Nende sõnul eeldab olukorra edukas lahendamine Venemaa pidevat survestamist ja Ukraina vankumatut toetamist. „Mitte midagi Ukraina kohta ilma Ukrainata ja mitte midagi Euroopa kohta ilma Euroopata. Õiglane ja püsiv rahu on ilma nende põhimõteteta võimatu. Me kutsume tungivalt Euroopa juhte omavahel kohtuma ning ootame Euroopa Ülemkogult ühtset ja põhimõttelist seisukohta,“ seisab avalduses.
Väliskomisjonide esimeeste sõnul ei saa tõelised läbirääkimised alata, kui Ukrainal soovitatakse juba ette nõustuda Venemaa nõudmistega. „Impeeriumide ajastu on läbi ja Euroopa ei tunnista seaduslikena mingeid Venemaa „julgeolekuhuve“, mis ulatuvad riigi piiride taha, ega anna Venemaale õigust kujundada Euroopa julgeolekukorda. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku kindlustamisele ja riigi ülesehitamise toetamisele,“ ütlevad nad.
Nende kinnitusel peavad Ukraina julgeolekutagatised olema tõelised – põhinema õiguslikult siduvatel kohustustel ja Ukrainasse paigutatud tahtekoalitsiooni vägede toetusel ning vajalikel võimekustel agressioonide tõrjumiseks tulevikus. „Ukrainale ei tohi seada piiranguid seoses riigi relvajõududega ega välis- või sisepoliitikaga, sellal kui Venemaa jääb neist puutumata. Vähim nõue on, et Venemaa peab oma väed okupeeritud territooriumidelt välja viima ning tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada julmade kuritegude toimepanijate vastutus oma tegude eest,“ sõnavad nad.
Komisjonide juhid märgivad, et kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. „Euroopa julgeolek, Ukraina sõltumatus – sealhulgas riigi õigus valida ise enda liitlased – ja õiglane karistus selle sõja jooksul toime pandud kuritegude eest on punased jooned, millest me ei tagane,“ toonitavad nad ning lisavad, et Euroopa peab seisma ühtse, põhimõttekindla ja kõigutamatuna. „Meie väärtused, meie julgeolek, meie mandri tulevik sõltub meie võimest tagada, et saavutatud rahu väärib kantud ohvreid ning Ukraina vaprust ja vastupidavust – rahu peab võrsuma õiglusest, õigusest ja kestvast julgeolekust.“
Kui algselt ühinesid avaldusega väliskomisjonide esimehed Eesti, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Luksemburgi, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi parlamendist ning Euroopa Parlamendist, siis hiljem liitusid sellega ka Austria, Kreeka ja Sloveenia parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas ühisavaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
