Väliskomisjon otsustas pärast aktiivset arutelu mitte toetada Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni ühiselt esitatud muudatusettepanekuid, mille kohaselt oleks Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise seaduses ära märgitud ka Eesti okupeerimine ja annekteerimine.

Hääletusele pandi kaks alternatiivset ettepanekut. Neist esimene muudatusettepanek lisab preambulisse lause, mis ütleb, et ” Eesti Vabariigi õigusvastane okupeerimine ja annekteerimine aastatel 1940-1991 ei muuda mingil moel Eesti Vabariigi õiguslikku staatust.”

Alternatiivne muudatusettepanek ütleb, et ”Eesti Vabariik oli aastatel 1940-1991 õigusvastaselt okupeeritud ja annekteeritud.”

Kumbki muudatusettepanek ei leidnud väliskomisjoni toetust. Mõlemat neist pooldas 4 ja vastu oli 5 komisjoni liiget. Muudatusi ei toetanud ka valitsuse esindajad, kelle hinnangul on eelnõu preambulis sisalduvad viited Tartu rahule piisavad.

Väliskomisjonile saatis oma arvamuse ka õiguskantsler Allar Jõks, kes selgitas oma nägemust Tartu rahulepingu kehtivusest.

”Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelis-õiguslikku kehtivust ei saa lugeda iseenesestmõistetavaks. Kuna ratifitseerimisele kuuluvad piirilepingud Tartu rahulepingut ei nimeta, siis ei kohaldu neile automaatselt ka Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art. 30 (”Ühes ja samas küsimuses järjestikku sõlmitud lepingute kohaldamine”). Riigikogu poolt antava selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti vabariik tacite nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse juba varasemalt (1940. aastal) minetanud või 2005. aasta piirileping asendab ratifitseerimisel Tartu rahulepingu täies ulatuses, muutes viimase sisuliselt kehtetuks või unarusse langenuks (desuetudo),” kirjutas Jõks väliskomisjonile.

Õiguskantsleri hinnangul on täiendava selgituse lisamine piirilepingule poliitilise valiku küsimus: ”Kui Riigikogu otsustab piirilepingule lisada selgituse, on oluline järgida, et selle sõnastus ei muutuks sisuliselt reservatsiooniks, mis on vastuolus allakirjutatud piirilepingute eesmärgi ja mõttega ning ühtlasi Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga. Täiendava selgituse tegemine on põhiseaduse seisukohalt Riigikogu poliitilise valiku küsimus”.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) on lõpphääletusel sel kolmapäeval.