Välisminister Urmas Paet sõnastas välispoliitika uusi eesmärke.

Väliskomisjonis toimus välisministri Urmas Paeti ja ministeeriumi ametnike osavõtul arutelu Eesti välispoliitika edasistest suundadest nüüd, kui kõige suuremad ja pikaajalised eesmärgid – ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga – on täidetud.

Välisminister tõstis esile nn naabruspoliitika ehk oma naabrite ja uute demokraatiate, nende hulgas Ukraina ja Gruusia toetamise. Minister toonitas vajadust enne välisesinduste võrgu laiendamist tugevdada olemasolevaid saatkondi. Vastates komisjoni liikmete küsimusele saatkonna avamise võimalusest Gruusias sõnas minister, et see sõltub riigieelarve arutelu käigust. Välisesinduste edasine areng saab selgema suuna olemasoleva saatkondade arengukava uuendamisega.

Ühe eesmärgina tõi minister esile soovi vabaneda Euroopa Liidus ja NATOs uue juurdetulija mainest ning saavutada samaväärne tase nagu näiteks sellistel Vana-Euroopa riikidel kui seda on Prantsusmaa, Saksamaa, Holland jt. See tähendaks ühtlasi ka seda, et Eesti seisukohtadega arvestatakse senisest enam ning meie esindajad Euroopa Liidu võtmepositsioonidele oleksid senisest arvestatavamad kandidaadid. Arutluse käigus osundati samuti ohtudele, mida võib rahvusvahelisel tasandil kaasa tuua keskendumine peamiselt vaid ühele teemale.

Välisminister ja komisjoni liikmed jõudsid ühisele veendumusele, et kommunismi kuritegude hukkamõistmine ei ole seotud russofoobiaga, vaid see peaks saama osaks Euroopa kavandatava tuleviku vundamendist.

Komisjoni liikmed esitasid küsimusi ka konsulaarteenistuse ning viisakutsete menetlemise kohta. Välisministeeriumi esindajad selgitasid töökorraldust pärast 1. märtsil kehtima hakanud uut viisakutsete menetlemise korda.

Kõne all oli ka Euroopa Liidu laienemise ja Euroopa Liidu ühise välispoliitika temaatika ning välisministeeriumi ja Riigikogu väliskomisjoni edasine koostöö.