Avaldame Riigikogu väliskomisjoni seisukoha nimetatud küsimuses.

Riigikogu väliskomisjoni seisukoht

”Kolmanda sektori kaasamine välispoliitika kujundamisel”

28. juuni 2004

Euroopa Liidu ja NATO liikmena muutub Eesti välispoliitiline taustsüsteem palju detailsemaks. Välispoliitika olemuse muutumine ja avardumine eeldab pidevat seisukohtade kujundamist erinevates küsimustes ning poliitika kujundamise protsessis tuleb rohkem kaasata valitsusväliseid organisatsioone. Seepärast otsustas Riigikogu väliskomisjon 2003. aasta sügisel alustada kuulamisi komisjoni seisukoha väljatöötamiseks kodanikeühenduste osaluse kohta Eesti välispoliitika kujundamisel.

Uuenenud välispoliitilises olukorras tuleb Eestil pöörata suuremat tähelepanu rahvusvaheliste suhete uurimisele ning kodanikeorganisatsioonide valmisolekule ja suutlikkusele kaasa rääkida avaliku võimu otsustusportsessis.

Riigi edukuse tagatiseks on ühiskonna huvigruppide aktiivne osalemine poliitikate kujundamisel. Välispoliitilise võimekuse kasvatamise üheks eelduseks on kolmanda sektori kaasamisel riigi strateegilise huvi täpsustamine ning sellest lähtuvad tegevused.

Väliskomisjoni seisukoha koostamise aluseks on Riigikogu poolt 12. detsembril 2002 heaks kiidetud ”Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon”. Selle dokumendi ühe põhimõtte kohaselt teevad kodanikeühendused ja avalik võim ”koostööd eri valdkondade poliitikate väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel”.

Seisukoha kujundamiseks kuulas komisjon ära Eesti välispoliitika eksperdid, rahvusvaheliste suhete õppejõud, erinevate välispoliitilist mõõdet omavate kodanikeühenduste esindajad. Samuti kasutas komisjon olukorrale hinnangute andmisel rahvusvahelist kogemust. Eesmärgiks oli hinnata valdkonna hetkeolukorda ning teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid avaliku võimu ja kodanikualgatuse paremaks koostoimeks välispoliitika kujundamisel.

Komisjoni kuulamistel osalesid

22. september 2003: Avatud Eesti Fondi sihtasutuse juhataja Mall Hellam.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp.

23. september 2003: Eesti Diplomaatide Kooli direktor Ekke Nõmm ja asedirektor Vahur Made.

13. oktoober 2003: Kadri Liik ajalehest "Postimees" ja Marianne Mikko, Eesti Välispoliitika Instituudi ja ajalehe "Sirp" väljaande "Diplomaatia" peatoimetaja.

16. veebruar 2004: Rootsi suursaadik Eestis Dag Hartelius ja Soome välispoliitika ekspert Jarmo Virmavirta.

23. veebruar 2004: Arengukoostöö Ümarlaua esindajad Riina Kuusik ja Aivar Roop ning välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Margus Rava ja sama osakonna 3. büroo (arengukoostöö) direktor Marje Sotnik.

15. märts 2004: Tartu ülikooli politoloogia osakonna juhataja Vello Pettai ja sama osakonna teadur Kaido Jaanson.

7. juuni 2004: Välisminister Kristiina Ojuland.

Komisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus 17. oktoobril 2003 Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi esindajatega Tallinnas, 20. oktoobril 2003 Londonis Kuningliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi juhtivteadurite Julie Smithi ja Roy Allisoniga ning 12. veebruaril 2004 Stockholmis Rootsi Välispoliitika Instituudi uuringute direktori Olav Knudseni ja Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi direktori Alyson Bailesiga.

15. juunil 2004 toimus väliskomisjoni korraldatud ümarlaud, kus komisjoni liikmed kuulasid ära varasematel istungitel osalenute seisukohad käesoleva väliskomisjoni seisukohta projekti kohta.

Kuulamistel jagatud informatsioon, avaldatud mõtted ja arvamused:

Üldine kolmanda sektori hetkeseis ja võimalused Eestis

– Eestis on ca 20 000 vabaühendust, millest umbes paarsada on valmis aktiivselt osalema oma valdkonna poliitika kujundamisel.

– Väikeste ressursside puhul on see oluline jõud uute ideede tootjana ja otsustusprotsessis kaasarääkijana.

– Ühenduste kaasamine otsustusprotsessis on kasulik, sest osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat.

– Riigikogu poolt 12. detsembril 2002 heaks kiidetud ”Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni” ellu rakendamine on vajalik ühiskonna efektiivseks toimimiseks.

– Avaliku sektori teadmiste suurendamine kolmanda sektori organisatsioonidest võimaldab iga konkreetse valdkonna ühendustel paremini osaleda arvamuse kujundamisel.

– Kodanikuühiskonna tugevnemiseks on esmavajalik poliitilise toetuse olemasolu kolmandale sektorile.

– Riigi mõtestatud tegevus vabaühenduste toetamisel võimaldab organisatsioonide tegevust ja ressursside jaotust läbimõeldumalt kavandada.

– Arenev valdkond Eestis on eestkoste organisatsioonid, mis ei tegele üksikprobleemi lahendamisega oma piirkonnas ja valdkonnas, vaid kes püüavad jõulisemalt tegutseda poliitikate mõjutamisel.

Välispoliitikaga seotud kolmas sektor

– Välispoliitikaga tegelevad uurimisinstituudid, mõttekojad ja välispoliitilist mõõdet omavad kodanikeühendused Eestis on oma arengus alles algusjärgus.

– 2000. aastal Vabariigi Valitsuse loodud sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut on TEPSA ( Trans-European Policy Studies Association ) liige. Eesti Välispoliitika Instituut annab välja aastaraamatut ja kord kuus ilmuvat ajalehe ”Sirp” välispoliitikat käsitlevat lisalehte ”Diplomaatia”.

– Eesti Välispoliitika Instituudi tegevust piirab riigi strateegilise huvi puudumine ning sellest tulenev ebapiisav rahastamine.

– Eesti Diplomaatide Kool loodi 1990. aastal Eesti Majandusjuhtide Instituudi tulemusüksusena eesmärgiga koolitada välisteenistuse ametnikke. 1998. a. registreeriti Eesti Diplomaatide Kooli Sihtasutus, mis viib läbi rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia alaseid uuringuid ja koolitust. Eesti Diplomaatide Kooli Sihtasutus on Rahvusvahelise Diplomaatia-alase Koolituse Foorumi ( The International Forum of Diplomatic Training ) liige.

– Rahvusvaheliste suhete õpetamine ja sellealane teadustöö Eesti kõrgkoolides on seni olnud keskpärasel tasemel, kuna tegemist on suhtelist uue erialaga Eestis.

– Üheks näiteks kolmanda sektori kaasamisest välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel on Arengukoostöö Ümarlaud ”” avatud foorum, milles osaleb 17 organisatsiooni ja üle 60 üksikisiku.

– Arengukoostöö Ümarlaua tegevuse eesmärk on osaleda arengukoostööpoliitika väljatöötamisel, arengukoostöö-alase hariduse andmise edendamisel, prioriteetsetel teemadel projektide elluviimine ja Euroopa Liidu uute naabrite poliitikas osalemine.

– Rahvusvaheliste teemade käsitlus Eesti ajakirjanduses ei ole piisav ja käsitletavad teemad ei ole proportsionaalselt tasakaalus. Alaliste korrespondentide võrgustiku loomine (Brüssel, Washington, Moskva) ning aktiivsem välispoliitika käsitlemine ajakirjanduses aitaks kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule rahvusvaheliste suhete valdkonnas.

Võttes arvesse ekspertide esitatud arvamusi juhib Riigikogu väliskomisjon Vabariigi Valitsuse tähelepanu alljärgnevale:

– Ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga nõuab rahvusvaheliste suhete kõigekülgsemat ning sageli detailsemat käsitlemist, kuna Eesti peab välja töötama seisukohad ka nendes küsimustes, mida siiani ei ole käsitletud või mis ei ole olnud Eesti välispoliitikas esiplaanil.

– Sõltumatu ja objektiivne arvamus kolmanda sektori poolt on vajalik mitmekülgse välispoliitika väljatöötamiseks.

– Kolmanda sektori ja riigi koostöö peab olema koordineeritud ja omavahelises kooskõlas.

– Kolmanda sektori kui riigi koostööpartneri roll välispoliitika valdkonnas on uute ideede ja seisukohtade väljatöötamine; rahvusvaheliste suhete analüüsimine; tundlike rahvusvaheliste küsimuste lahendamisele kaasaaitamine; koolituse läbiviimine; konverentside ja seminaride korraldamine; avalikkuse teavitamine rahvusvahelistest suhetest ja välispoliitilistest teemadest.

– Kodanikeühendustel on oluline ülesanne avalikkuse teavitamisel rahvusvahelistest suhetest ja välispoliitilistest teemadest.

– Kolmas sektor saab olla vahelüli poliitiliste otsustajate ja laiema avalikkuse vahel, aidates selgitada välispoliitilist olukorda ja rahvusvahelisi suhteid.

– Eestil peab olema kodumaine rahvusvaheliste suhete alane võimekus, mille kaudu saab osaleda rahvusvahelistes võrgustikes uute ideede ja lähenemiste väljatöötamisel.

– Rahvusvaheliste suhete uurimise kvaliteedi tõstmiseks on vajalik riigipoolne institutsionaalne toetus, mis tagab kõrgetasemelise analüüsi teostamise.

– Rahvusvaheliste suhete õpetamisele ja akadeemilise teadmise kasvatamisele selles valdkonnas tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu.

– Vajalik on koolituse ja teadusuuringute kooseksisteerimine.

– Arengukoostööpoliitika kujundamisel on oluline roll riigi ja kolmanda sektori koostööl, kuna viimane saab tegutseda seal, kus riigi roll on piiratud. Selle saavutamiseks on vajalik riigieelarveliste vahendite suurendamine arengukoostöö elluviimiseks.

– Valitsusasutused peaksid kasutama rohkem kolmandat sektorit välispoliitiliste ideede kujundamisel läbi vastavate uuringute tellimise. On vaja välja töötada riiklik skeem rahvusvaheliste uuringute toetamiseks ning näha selleks ette riigieelarvelised summad.

– Riik peab toetama sihtasutust Eesti Välispoliitika Instituut, nii et sellest kujuneks tõsiseltvõetav rahvusvaheliste suhete uurimise mõttekoda Eestis. Selle saavutamiseks tuleks Vabariigi Valitsusel muuta instituudi rahastamise põhimõtet, tähtsustades institutsionaalset rahastamisskeemi.

– Riigikogu väliskomisjon kutsub vähemalt kaks kord aastas kokku ümarlaua, kus erinevad välispoliitilist mõõdet esindavad eksperdid ja kodanikeühenduste esindajad saavad analüüsida arenguid ja teha ettepanekuid riigi välispoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste suhete alase analüüsi edendamiseks Eestis.

Riigikogu väliskomisjon

Lisainfo: Birgit Keerd-Leppik, 6316462