Eesti Panga president Vahur Kraft esines täna täiskogu istungil ettekandega Eesti Panga 2003. aasta aastaaruande kohta.

Aruanne sisaldas Eesti Panga tegevuse analüüsi kõrval ülevaadet Eesti majanduse põhilistest arengusuundadest. Keskpanga peamise ülesandena tõi Kraft välja valmisoleku tagamise euro kasutuselevõtuks 2006. aasta keskpaigaks. Selleks on kahe aasta jooksul vajalik Maastrichti kriteeriumite täitmine, sealhulgas inflatsiooni- ja intressitaseme hoidmine. Kraft nentis, et ühisraha käibelevõtmisel on Eesti EL-i uute liikmesriikide esirinnas.

Kõneldes Eesti majanduse positiivsetest arengutest märkis ettekandja, et 2003. aasta majanduse reaalkasv ulatus 5,1 %-ni ning kiirenes tänavu esimese 6 kuuga 6,3%-ni. Samas jääb 1,3 %-ne tarbijahinna tõus väiksemaks kui euroalal ning on varasemaga võrreldes madalaim näitaja. Inflatsioonitase püsib tänavu 3% juures. Esitades neid näitajaid väljendas Kraft heameelt, et Euroopa Liiduga ühinemisega seotud hinnatõusu kartused ei realiseerunud. ”Võiks öelda, et tänane Eesti majandus on jõuline ja kiiresti arenev,” nentis ta.

Kõneldes majanduse kitsaskohtadest nimetas ettekandja jooksevkonto defitsiiti, erasektori finantseerimise suurt puudujääki ning kestvat laenubuumi. ”Eesti majapidamiste võlakoormus küündis teise kvartali lõpus 21 %-ni SKP-st,” ütles Kraft konstanteerides, et nii investoritel kui tarbijatel on jätkunud tulevikuusku ning optimismi ehk isegi liialt palju. ”Mõningad ootused on ilmselt üle võimendatud. Kiire laenukasv on sundinud keskpanka mõtlema ka laenamisindu vähendavatele meetmetele,” nentis Kraft.

Pöördudes Riigikogu poole rõhutas keskpanga president usaldusväärse eelarvepoliitika jätkumise tähtsust. See on eelduseks riigi makromajandusliku stabiilsuse tagamisel ning ainult nii on võimalik saavutada püstitatud majandus- ja rahanduspoliitilisi eesmärke.

Riigikogu pressitalitus