Uus eelnõu seab organiseeritud kuritegevuse raha löögi alla
Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskogusse esimesele lugemisele valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, riigi õigusabi seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (972 SE), mille eesmärk on tõhustada kriminaalselt teenitud tulu konfiskeerimist. Eelnõu on Riigikogu täiskogus 18. oktoobril.
Tänasel istungil osalenud justiitsministri Rein Langi sõnul on kurjategijate tulubaasi kärpimine kõige efektiivsem vahend organiseeritud kuritegevuse allasurumisel. Samuti on tal sõnul oluline takistada kriminaaltulu kasutamist uute kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks.
Ühe põhimõttelise uuendusena muudetakse eelnõuga kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimise aluseid. Nii oleks edaspidi võimalik konfiskeerida kuritegelikult omandatud vara ka juhul, kui isik, kellele see otsuse tegemise ajal kuulub, on saanud selle kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui see on isikule võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks.
Kehtiva õiguse kohaselt oleks kolmanda isiku omanduses oleva vahendi või vahetu objekti konfiskeerimine võimalik üksnes juhul, kui see isik on vahendi või vahetu objekti omandanud teadlikult konfiskeerimise vältimiseks, mida aga on eelnõu algataja hinnangul on raske tõestada.
Õiguskomisjon saatis täiskogusse ka vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (964 SE) ja relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu (967 SE). Neist esimene on täiskogus 18. ja teine 11. oktoobril.
Vangistusseaduse (964 SE) üheks olulisemaks muudatuseks on kuni kolmekuulise vangistuse täitmise üleviimine arestimajadest vanglatesse alates 2009. aastast. Ka on eelnõus kavandatud kinnipeetavate avavanglasse paigutamise võimaluse suurendamine.
Alates 2015. aastast näeb eelnõu ette piirangu, mille kohaselt ei tohi vangla võtta vastu rohkem kinnipeetavaid, kui vanglas on kohti. Selle tagamiseks antakse kohtule aluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, mis justiitsministri sõnul tähendab seda, et kergema kuriteo sooritanud isik kannab oma karistuse ära siis, kui vanglas on vabu kohti.
Samuti näeb eelnõu ette vanglasse karistust kandma saabunud isikutelt DNA proovi võtmist, tagamaks kuritegevusevastase võitluse efektiivsust ja võimaldamaks bioloogiliste jälgede alusel sündmuskohtade seostamist ning kahtlusaluste, tundmatute laipade ja teadmata kadunud isikute identifitseerimist.
Relvaseaduse eelnõuga (967 SE) tehtavad muudatused täpsustavad paljude muudatuste kõrval tervisekontrolliga seotud reegleid, vältimaks relvade sattumist psüühika- ja käitumishäiretega inimeste kätte.
Riigikogu pressitalitus
