Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on haridus- ja teadusministeeriumis välja töötatud kõrgharidusreformi eesmärgid kõrghariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse kasvatamiseks, kõrgkoolide vastutuse suurendamiseks ning kõrghariduse killustatuse vähendamiseks põhjendatud. „ Komisjonis jäi kõlama mõte, et reformi üldsuund on õige ja selle poole püüdlevad ka kõrgkoolid ise,“ märkis Klaas.

 

Diskussiooni kutsus esile õppekava täitmise tulemuslikkuse hindamine. „Kas seda tehakse semestri või õppeaasta ulatuses ning mida tähendab täisaeg õppekava täitmise mõttes. Sellega seondub ka üliõpilaste töötamine stuudiumi ajal,“ ütles Klaas. Tema sõnul ei tohi tööd ja õpinguid vastandada ning kalduda teise äärmusse, et õpingute ajal töötamine on taunitav. Seda lähenemist toetas ka Aaviksoo. „Õppimist ja töötamist on võimalik ühildada,“ rõhutas Klaas.

 

Tõsine arutelu toimus kõrgharidusreformi ja vajaduspõhise stipendiumisüsteemi võimaliku koosrakendamise üle. Kultuurikomisjoni esimehe sõnul seisab siin veel ees mõttevahetus, kas on võimalik tähtaegu nihutada.

 

Uus tulemuslepingute süsteem senise riikliku koolitustellimuse asemel vajab kindlasti veel tööd. „Praegu ei ole päris selge, milliste parameetrite järgi tulemuslikkust mõõdetakse, kuidas mõõdetakse kvaliteeti ja kus kriteeriumid sõnastatakse,“ ütles Klaas, kuid ta toonitas, et suund ülikoolide akadeemilise nõudlikkuse kasvatamiseks ja selle motiveerimiseks on õige.

 

Haridus- ja teadusminister rõhutas, et ülikoolide enda vastutus reformi järel kasvab ning ülikoolid peavad õppima dünaamilises süsteemis töötama. Aaviksoo rõhutas, et tasuta hariduse põhimõtet ei tohi moonutada ning ta ei ole nõus rektorite nõukogu mõttega jätkata tasu võtmist nominaalajaga õppurite käest. „Kõik tudengid peavad olema võrdses staatuses,“ toonitas Aaviksoo kultuurikomisjoni istungil.

 

Riigikogu pressitalitus