Tuleval nädalal algavale istungjärgule jõuab kolm sotsiaalkomisjoni eelnõud
Sotsiaalkomisjon otsustas täna saata täiskogu ette esimesele lugemisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (679SE).
Seadusemuudatuse eesmärk on soodustada hooldushaiglate ja taastusravihaiglate arengut. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab valitsus oma määrusega haiglavõrgu arengukava, millega määratakse haiglad, mis on olulised tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks.
Eelnõu kohasel laiendatakse haiglate ringi vastavalt hooldushaiglate ja taastusravihaiglatega. Praegu hõlmab seadus piirkondlikke haiglaid, keskhaiglaid, üldhaiglaid, kohalikke haiglaid ja erihaiglaid.
Arengukava täiendamine hooldushaiglatega ja taastusravihaiglatega annab aluse Eesti Haigekassaga pikemaaegsete lepingute sõlmimiseks ning selle kaudu võimaluse hooldushaiglate tegevust edendada, tagades teenuse parema kvaliteedi ja kättesaadavuse.
Nagu osutavad eelnõu seletuskirjas selle autorid Kaarel Pürg, Mai Treial ja Leino Mägi, on Haigekassa sõlminud 2005. aastaks statsionaarse hooldusravi teenuseid osutavate haiglatega lepinguid mahus 93 528 181 krooni. Neist haiglavõrgu arengukavasse mitte planeeritud 4 hooldushaigla lepingumaht kokku on 3 157 001 krooni, mis katab orienteeruvalt 26 voodikohta ehk 3,4% kogu mahust.
Muudatusega jäetakse arengukava haiglate loetelust välja erihaiglad. Eelnõu autorid on seisukohal, et tänaseks ei ole riiklikult tähtsaid erihaiglaid välja kujunenud. Kehtiva seaduse väljatöötamisel oli kavandatud arengukavasse tuua erihaiglad, kus toimus psühhiaatriliste patsientide ning tuberkuloosihaigete ravi. Tänaseks on aga nimetatud erialad liidetud piirkondlike, keskhaiglate või üldhaiglate juurde.
Lisaks eelnõule 679 SE on sotsiaalkomisjon juba kevadel esitanud algava istungjärgu päevakorda kaks sotsiaaldemokraatide eelnõud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse §28 muutmise seaduse eelnõu (631 SE) eesmärk on täiendada pensioniõigusliku staaži hulka arvatavate tegevuste loetelu ja lugeda pensioniõigusliku staaži hulka ka see aeg, mil isik, kes õppis Eestist suunatuna kõrgkoolis endise NSV Liidu territooriumil, oli suunatud kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) võtab tööandjalt õiguse vabastada töötaja peale tema 65 aastaseks saamist.
Lisainformatsioon: sotsiaalkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aimi Kaldre 631 6495