Tsahkna: HIV-positiivseid inimesi ei tohi häbimärgistada
Riigikogu sotsiaalkomisjon kohtus täna Eesti HIV positiivsete võrgustiku esindajatega, et tutvuda stigmatiseerimist ning diskrimineerimist käsitleva uuringuga ning otsida lahendusi nende probleemide lahendamiseks. Uuringust selgus, et stigmatiseerimine ning diskrimineerimine avaldub Eesti HIV-positiivsetel inimestel üliteravalt. Iga teine HIV-positiivne inimene tunneb süüd ja häbi oma HIV-staatuse pärast.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul lükatakse HIV-positiivsed inimesed tihti ühiskonnas kõrvale eelarvamuste ja hirmude tõttu. Eriti karm on olukord HIV-postitiivsete lastega, kelle diskrimineerimine ja märgistamine saab alguse juba lasteaias. „Enamus juhtumeid tuleneb inimeste vähestest teadmistest HIV kohta ning lähtub eelarvamustest ja hirmudest, mida on võimalik maha võtta avalike teavitusprogrammidega“, ütles Tsahkna.
Äärmuslikuma näitena tuli uurimusest välja, et 23% HIV-positiivsetest inimestest on langenud füüsilise vägivalla ohvriks, sellest koguarvust 26% suhtes tarvitas vägivalda isiklik abikaasa või elukaaslane. 8% HIV-positiivsetest inimesest ei saanud soovitud meditsiiniteenust, kuna tervishoiuteenuse osutajad keeldusid seda teenust osutamast, 6% HIV-positiivsetest inimestest said eitava vastuse, kui palusid pereplaneerimise teenust.
Oluliseks teemaks tõusis ka HIV-positiivsete inimeste tuvastamine, mille lahendusena pakuti välja kiirtestimise laialdasemat kasutamist. Kiirtestimise puhul saab inimene kohe teada, kas ta on viiruse kandja. Kiirtestimise kampaania käigus testiti 9700 inimest, kellel 187 oli test positiivne. „On vaja seadusandlikku muudatust, et kiirtestimine saaks oma õigusliku sisu ning seda oleks võimalik laialdasemalt kasutada, kaasates perearste või siis asjaosalisi MTÜsid,“ lisas Tsahkna.
MTÜ tegevust tutvustavast ettekandest jäi kõlama ettepanek, et MTÜ saaks ise tegeleda HIV testimisega. Hetkel ei ole võimalik teha testimist MTÜ-des, mis pakuvad süstlavahetusteenust narkosõltlastele. Samas on see MTÜ esindajate sõnul parim võimalus tegeleda inimestega, kes riiklikku süsteemi ei jõua. Kõlasid veel ettepanekud, et psühhosotsiaalsed tugiteenused peavad olema tasuta kättesaadavad kõigile HIV-positiivsetele inimestele ning samuti peaks olema seotud testimine ja osutatav ravi.
Sotsiaalkomisjoni istungist võtsid osa ja uuringut „Stigmatsiooni näitaja HIV positiivsetel inimestel Eestis“ tutvustasid Eesti HIV positiivsete võrgustikust juhatuse esimees Igor Sobolev, kommunikatsioonijuht Raul Lindemann ja tegevjuht Victoria Vinckler. Uurimuse täistekst on kättesaadav Eesti HIV positiivsete võrgustiku kodulehel http://www.ehpv.ee/Docs/HIV_pos_stigma_uurimuse_raport_12052011.pdf
Riigikogu pressitalitus
