Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis Riigikogusse esimesele lugemisele valitsuse algatatud usaldusisiku seadus eelnõu (928 SE). Eelnõu on täiskogus 25. oktoobril. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Tänane arutelu komisjonis keskendus töötajate usaldusisiku ja ametiühingu usaldusisiku võimalustele töötajate informeerimisel ja nende õiguste kaitsmisel. Komisjoni aseesimehe Kadi Pärnitsa hinnangul tagab praegu kehtiv seadusandlus ametiühingu õigusi paremini kui uus eelnõu, mis otseselt ametiühingu usaldusisikuid ei käsitle, luues sellega ebavõrdse olukorra, kus töötajate usaldusisikul on suuremad õigused.

Kuigi eelnõuga tehtavad parandused ametiühingute seadusesse kohustavad tööandjat võimaldama ametiühingu usaldusisikut täitma oma ülesanded ka töö ajal, tagades selleks „piisava ja mõistliku aja”, siis Pärnitsa hinnangul ei määratle selline formuleering tegelikult vajaminevat aega ja piirab ametiühingu usaldusisiku võimalusi töötajaid esindada.

Ka ei ole tööandjal kõnealuse eelnõu kohaselt kohutust ametiühingu esindajat teavitada, samas kui niisugune kohutus kehtib töötajate usaldusisiku suhtes.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali sõnul on töötajate usaldusisiku seaduse ettevalmistamise perioodil sotsiaaldialoogi osapooled oma seisukohtade osas lähenenud, kuid kõiki osapooli rahuldavat kompromissi alles otsitakse.

„Rõhutan, et kõikidel töötajatel peab olema õigus, et neid esindatakse. Töötajate õigus informeeritusele ja konsultatsioonile on üks töötajate põhiõigustest, seepärast on vajalik et nii töötajate usaldusisikul kui ka ametiühingu usaldusisikul oleksid informeerimisel ja konsulteerimisel ühesugused õigused. Euroopa direktiivide nõuete rakendamisel tuleb arvestada meie varasemate valdkonna õigusaktidega, töötajate ametiühingu kaitset ei tohi vähendada,” ütles Mai Treial.

Töötajate usaldusisiku seaduse eelnõu kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek. Ametiühingute tegevust reguleerib ametiühingute seadus, kus ametiühingusse kuuluvaid töötajaid esindab ametiühingu juhatus või ametiühingu poolt selleks valitud isikud.

Eelnõu välja töötanud sotsiaalministeerium on seisukohal, et käesoleval ajal puudub Eesti õigusruumis töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise üldisemad õiguslikud alused, sellekohased üldtingimused ning protseduurireeglid, samuti jäävad ebaselgeks õiguslikud tagajärjed nimetatud kohustuse mittetäitmise korral. Ministeeriumi hinnangu kohaselt reguleerivad kehtivad seadused neid valdkondi vaid fragmentaarselt ega vasta Euroopa Liidu direktiivis kehtestatud raamistikule.

 Riigikogu pressitalitus