Toomas Vareki kõne rahvusvahelisel konverentsil „Väärtused ja huvid rahvusvahelises poliitikas” 30. oktoobril
Austatud Vabariigi President, lugupeetud külalised, head kolleegid! Daamid ja härrad!
Mul on siiralt heameel tervitada teid siin Tallinnas Eesti parlamendi korraldataval rahvusvahelise poliitika konverentsil.
See on traditsiooniline välispoliitika sügisfoorum, mis sai alguse aastaid tagasi, siis kui Riigikogu korraldas 1996-2002 seitse konverentsi üldnimetajaga „Eesti teel muutuvasse Euroopasse”.
Võin täna täie rahuldustundega kinnitada, et kõik need mõttevahetused olid niivõrd edukad, et paljud meie külalised peavad neid lausa Eesti brändiks. On suur rõõm teada, et Eesti parlamendi korraldatud konverentsid on muutunud peaaegu et rahvusvaheliseks kaubamärgiks!
Nõnda siis oleme oma välispoliitika konverentse pidanud nii enne kui ka nüüd pärast Euroopa Liiduga ja NATOga liitumist. Ja alati oleme end käsitanud kui subjekti, kui osalist – see tähendab, oleme võtnud vastutuse Euroopa ühiste asjade eest ja ka atlandiüleste asjade eest.
Austatud koosviibijad! Lubage mul siis seegi kord väljendada lootust, et me jätkame tuntud heas traditsioonilises vaimus, mis kajastagu meie vaatevälja avardumist, mis tähendagu seda, et pühendume nüüd ja edaspidi rahvusvahelise poliitika kõige põletavamatele väljakutsetele.
Lugupeetud kaasamõtlejad! Meie tänase konverentsi peamine teema on „Väärtused ja huvid rahvusvahelises poliitikas”.
Kui täpsemalt väljenduda, siis eristame kahte alajaotust:
esiteks, Euroopa väärtused ja rahvuslikud huvid laienevas Euroopas, ning
teiseks, Ühised väärtused ja huvid Euroopa Liidu ja tema naabrite omavahelises suhtlemises.
Need teemad võimaldavad ennast avada õigegi erinevate rakursside alt. Neis sisalduvad kindlasti küsimused muudatuste vajalikkusest, põhimõtete püsimisest ja selle hinnast. Neis teemades kajastuvad küsimused ühiste pingutuste abil saavutatavate tulemuste tegelikust väärtusest.
Me oleme kindlasti kõik märganud, et meie ühised väärtused – rõhutan, ühised väärtused! – kipuvad rohkete pragmaatikutest strateegide ja taktikute rahvusvahelistes arvestustes liigagi sageli vahetuma peenrahaks.
Teame juba ajaloost, et kompromissidel on hind. Ja see hind on enamasti kõrge. Ning sageli, head kuulajad, paraku ka liiga valus. Ent lubage küsida – millist hinda me oleme valmis maksma meie ühise parema tuleviku eest? Ja küsigem sedagi, kas me siis ei oska õppida ajaloo päikselisemast poolest? Sest tegelikult – eriti ühel meelel tegutsedes ja ühel häälel kõneldes – me oleme olnud edukad.
Täna oodatakse vastust, kas 450 miljoni elanikuga Euroopa Liit suudab tulemuslikult kohaneda üleilmastumisega. Selleks peaksime nõudma üksteiselt üleilmastumise universaalsete protsesside paremat uurimist ja arvessevõtmist.
Siinjuures me ei tohi piirduda ainuüksi majanduskasvu või majanduse efektiivsuse, tööjõu tasuvuse, kaubavoogude või turu suuruse indikaatoritega. Igasugune ettevõtjate-arendajate kas või ajutine üleolev suhtumine kultuuri või haridusse, igasugune ajalooliste või sotsiaalsete tegurite alahindamine tooks kaasa ühiskonna vaesumise.
Tähendab, jõuame taas vastutuse mõiste juurde. Me ei pääse vastutusest ka globaalsete süsteemide puhul. Eeskätt mõtlen siin – head kolleegid – meie eneste vastutust, aga ka meie parlamentide vastutust. Siin sõltub kõik just meie võimest ühtesid või teisi nähtusi ära tunda, õigesti hinnata ja üldistada. Ja tõlkida see kõik seaduste keelde.
Me peame oma tänases mõttevahetuses analüüsima sotsiaalsete, poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike muutuste kompleksi Euroopas ning mujal maailmas. Meie ühise tuleviku väljakutsed, probleemid ja vastasseisud on ju sageli mitmes mõttes paratamatud. Ja nende konfliktide leevendamise – veel parem ennetamise! – hind ei tohiks kunagi tunduda liiga kõrge. Igal juhul on see alati madalam minnalaskmise nukrate tagajärgede kinnimaksmisest olgu siis rahvuslikus või ka rahvusvahelises plaanis.
Peame leidma viise, kuidas põhimõttekindlalt ja positiivses võtmes ära kasutada Euroopa Liidu laienemist, meie senist ülesehitavat kogemust, meie parlamentide tarkust. Peame leidma ühiselt aktsepteeritavad võimalused selleks, kuidas meie kiiresti muutuvas maailmas hoida püsivalt silme ees meie tublidele kodanikele – meile kõigile – olulist inimlikku mõõdet, inimeste igapäevaseid vajadusi ja lootusi paremale elule.
Sõbrad! Eesti parlamendi esimehena võin kinnitada, et meie valijad soovivad oma esindajate kaudu osa võtta demokraatlikust riigijuhtimisest, sedakaudu ka rahvusvahelisest poliitikast. Inimesed kõikides riikides ootavad elu edenemist, õiglust ja tegusid.
Eks tegutsegem siis! –
Soovin meie konverentsile igakülgset edu!
Tänan tähelepanu eest.