Toimus arutelu valitsuse tegevusest EL-i poliitika teostamisel
Peaminister esitas ülevaate Eesti Euroopa Liidu poliitikast.
Peaminister Andrus Ansip esitas täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Rääkides sellest, mis on Eestis pärast liitumist Euroopa Liiduga aastaga muutunud kinnitas Ansip, et suur osa liitumiseelsetest lootustest on täitunud ning hirmud on olnud alusetud. Ta ütles, et Eesti inimesed on aastaid töötanud selle nimel, et meie elatustase tõuseks. Liitumisest oodati eelkõige kiire majandusarengu jätkumist ning see ootus on ka täitunud ”” Eesti majandus kasvas 2004. aastal 6,2%. Esimest korda on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta tõusnud pooleni Euroopa Liidu keskmisest, selgitas peaminister.
Kõneldes väärtushinnangutest pidas Ansip vääraks minna kaasa arusaamaga, et Eestit ja Euroopa Liitu on võimalik vastandada. ”Idee kusagil kaugel asuvast abstraktsest Euroopa Liidust, mis võtab vastu seadusi ja määrab karistusi, on müüt,” ütles ta. ”Eesti ongi Euroopa Liit ”” üks 25st liikmesriigist, mis tegutseb koos partneritega võrdsetel alustel. On rõõmustav, et Eesti elanikud tunnevad ennast üha rohkem täisväärtuslike Euroopa kodanikena. Oleme näinud, et õnnetuste korral ulatatakse meile abikäsi. Meile olulistes küsimustes on teised riigid Eestit järjekindlalt toetanud, muutes meie hääle mitmeid kordi valjemaks. See lisab meile riigi ja rahvana enesekindlust ning väärikust. ”
Peatudes Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisel avaldas peaminister lootust, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kes on leppe heaks kiitnud 2005. aasta lõpuks. Ta ütles, et põhiseaduse leping kui välisleping ratifitseeritakse Riigikogus. ”Kui Riigikogu leiab, et Euroopa põhiseaduse lepingu jõustumine toob kaasa vajaduse muuta Eesti Vabariigi põhiseadust, tuleb seda teha rahvahääletusel,” kinnitas Ansip. Samas avaldas ta lootust, et päevapoliitika ei varjuta ratifitseerimisprotsessi ning see kulgeb sujuvalt nii meil kui ka mujal Euroopas. ”Ratifitseerimise edukas lõpuleviimine võimaldaks Euroopal keskenduda muudele olulistele ülesannetele ”” eeskätt järgmise eelarveraamistiku vastuvõtmisele ja majanduse konkurentsivõime edendamisele.”
Oma ülevaates kõneles peaminister muuhulgas veel avatusest, majanduse konkurentsivõime tõstmisest, EL-i finantsperspektiivist 2007-2013 ja ühisraha kasutuselevõtust.
Riigikogu liikmed esitasid ettekandjale hulgaliselt küsimusi. Läbirääkimistel osalesid kõigi fraktsioonide esindajad.