Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis 51 poolthäälega (15 vastu, 2 erapooletut) heaks veeseaduse muutmise seaduse (82 SE), millega ajakohastatakse nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks.

Seadus täpsustab väetamise kohta käivaid sätteid, et oleks tagatud meie veekeskkonna parim kaitse. Seadus lahendab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamise aluseks olnud probleemid, mis olid seotud nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Seadus tõhustab põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid ja täpsustab sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.

Seadus sätestab, et põhja- ja pinnavee kaitse nimel põllumajandusreostuse ennetamiseks ja piiramiseks kehtestab valitsus oma määrusega sõnniku, silomahla ning muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

Menetluse käigus toodi esile sõnnikuhoidlate rajamisega seotud probleemid. Seadus sätestab, et loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab kaheksa kuu sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Seaduse kohaselt on nüüd lubatud karjatamine mererannikul Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel. Menetluse käigus tõstatati küsimus siseveekogude ääres karjatamise lubamise kohta, mille osas võtab keskkonnakomisjon seisukoha peale asjakohase uuringu valmimist.

Seaduses asendati mineraalsete lämmastikväetiste ja vedelsõnniku laotamiskeelu tähtaeg 15. oktoober kuni 12. märts tähtajaga 1. november kuni 20. märts. Samas jäetakse Keskkonnaametile õigus ja võimalus hinnata ilmastikutingimusi ning vajaduse korral teha otsus väetamistööde lõpetamiseks 15. oktoobril. See vähendab administratiivset koormust ja võimaldab põllumeestel korraldada oma tööd paindlikumalt. Antud lõigus toodu jõustub 1. jaanuaril 2023.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside