Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Panga president Ardo Hansson esitles tänasel Riigikogu istungil keskpanga aastaaruannet 2017. aasta kohta. Hansson keskendus oma ettekandes euroala majandusele, Eesti majandusele ja eelarvepoliitikale ning rääkis ka Eesti Panga muudest tegevustest.

Hansson tõi ülevaates välja, et euroala majandusareng oli oodatust parem. Majanduskasv oli möödunud aastal umbes 2,5 protsenti. Seda toetasid paranenud välisnõudlus ja kindlustunne euroalal. Majanduskasv oli laiapõhjaline ja seda kõigis 19 liikmesriigis.

Eestis ületas eelmine aasta majanduskasvult pea kõiki kriisijärgseid aastaid. Keskpanga presidendi sõnul on viieprotsendilise majanduskasvu taga mitmeid tegureid. Esiteks märkis ta lähinaabrite head käekäiku, mis on kasvatanud ekspordimahtu. Teiseks on Hanssoni sõnul kasvanud elanike sissetulek ja seetõttu ka tarbimine. Kolmandaks tõi ta välja, et majanduskasvu on mõjutanud leebe rahapoliitika ning lühiajaliselt ka Euroopa Liidu raha ulatuslikum kasutamine.

Eesti Pank on oma uuringute põhjal järeldanud, et praegune olukord on siiski ajutine ja lähiaastatel majanduskasv pigem aeglustub. Süvenev tööjõupuudus, jõuline palgakasv ja tarbijahindade tõus näitavad, et Eesti majanduskasvu veab peamiselt nõudluse ja mitte tootlikkuse kasv.

Hansson kiitis riigieelarve strateegia koostamisel välja käidud lubadust koostada eelarve tasakaalus ja nominaalses ülejäägis. Ta ütles, et tulevikus tuleb arvestada väiksema Euroopa Liidu abirahaga ja poliitikute võimuses on tagada Eestile võimalikult sujuv üleminek. „Olen varemgi mitu korda öelnud, et kiire kasvu ajal ei ole mõistlik kulutada rohkem, kui teenime, selle võimaluse võiks jätta halvemateks aegadeks,“ toonitas Eesti Panga president.

Eesti Panga ülesanne on hoida Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Eestis tegutsevad pangad on tugevad ning riskid väiksed, ütles Hansson. Siiski võib olla ohuks Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, kuna meie pangad on Põhjamaade pangad. Teine võimalik risk on tema sõnul kasvava kindlustunde ja palkade ning madalate intressimäärade loodud soodne pinnas kinnisvaramulliks. Kolmanda riskina nimetas ta suurt nõudlust kinnisvaraturul, mis võib koondada tööjõu ja kapitali ajutiselt paariks aastaks ehitussektorisse. Hansson kinnitas, et Eesti Pank jälgib olukorda ja on valmis karmistama riske maandavaid meetmeid, kui seda on tarvis.

Keskpank eraldas eelmise aasta kasumist veerandi ehk 1,1 miljoni euro riigieelarvesse ja ülejäänu keskpanga reservidesse. Reservide kogumist peab Eesti Pank mõistlikuks ka valitsuse tasemel.

Läbirääkimistel võttis Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna Enn Meri, kes tõi välja, et suureks probleemiks on tööjõupuudus. Haridussüsteem tuleks tema sõnul üle vaadata ja viia vastavusse tööturu vajadustega.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE) saadeti kolmandale lugemisele.

Eelnõuga korrastatakse Kaitseväe struktuuri ja muudetakse Kaitseväe tegevus paindlikumaks, et uutele ülesannetele oleks võimalik kiiremini reageerida.

Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks Kaitseväe ülesanded ja õigused ning kohustused. Senine regulatsioon ei lase Kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta.

Seadusest jäetakse välja valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga. Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist.

Kavandatava Kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse poolt nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid ette näha. Kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja toetuse väejuhatuse ülema. Põhimääruse kavandiga tahetakse anda kaitseministrile uus õigus nimetada küberväejuhatuse ülem ja sõjaväepolitsei ülem.

Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada Kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.

Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused Kaitseväe loata mehitamata sõiduki kasutamise eest Kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi või kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule seitse muudatusettepanekut. Ühe olulisema muudatusettepanekuga täiendatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 „Kaitseväe ülesehitus“ nelja uue lõikega, mis täpsustavad Kaitseväe ülesehitust. Muudatusega võib Kaitseväes lisaks põhimääruses nimetatud üksustele moodustada ka ajutisi üksusi. Neid võib moodustada nii alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste kui ka sõjaaja üksuste baasil. Kaitseväe ajutiste üksuste moodustamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Istungi stenogramm.

Fotod istungilt.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside