Riigikogu infotunnis vastas maaeluminister Tarmo Tamm Artur Talviku esitatud küsimusele mürkide kasutamise ja mesilaste kohta.

Talvik tõi esile, et eelmisel aastal oli meil mesilaste surmaga lõppenud juhtumeid, mis tulenesid, nagu uurimine näitas, valesti kasutatud põllumajandusmürkidest. Ta soovis teada, mida on aasta jooksul tehtud selle nimel, et sellised mürgitamisjuhtumid ära kaoksid Eestis ja üldse mürke vähem kasutataks põllumajanduses vaid ka maanteedel, raudteedel.

Tamm nentis, et eelmisel aastal olid tõesti mõned juhtumid sellised, kus mesilaspered hukkusid selle läbi, et kasutati mitte õiget taimekaitsevahendit. Tema sõnul mürk ei ole õige sõna, põllumajanduses kasutatakse taimekaitsevahendit. „Sellest on tehtud väga olulised järeldused,“ kinnitas minister. Ta selgitas, et see põllumees, kes kasutas vale taimekaitsevahendit, mille läbi mesilased hukkusid leidis kohtuvälise kokkuleppe ja hüvitas kahju selle mesilaspere omanikule.

„Peale seda me oleme teemasse suhtunud väga resoluutselt. On toimunud väga palju nõupidamisi nii mesinike kui ka põllumeeste vahel. Ja põllumehed on kinnitanud, et sellel aastal ükski mesilaspere ei peaks hukkuma nende süü läbi. See on nende vastastikune kokkulepe ja vastastikune koostöö, sest vastandada mesinikke ja põllumehi ei ole nagu õige, sest nad on tegelikult liitlased – ei saa ka põllumees hakkama ilma mesilasperedeta,“ ütles Tamm. Ta selgitas, et kindlasti on nüüd keelatud pritsimine siis, kui on õitsemise aeg ja pritsida saab ainult öösel kella 22-st kuni hommikul kella 5-ni, siis kui mesilased ei lenda. See on üks võimalus. Eesti toetas ka mesilastele ohtlike kemikaalide – neonikotinoidide keelustamist avamaakasvatuses – me hääletasime Euroopa Liidus selle poolt, et need ära keelata. Nii et on asutud päris olulisi samme, märkis Tamm.

Ministri sõnul on nõupidamiste laua taga istunud ka Eesti Raudtee esindajad ja teised, kes tegelevad taimekaitsevahenditega. „Mis puudutab glüfosaati ja pritsimist liiklusmärkide ümbruses, sildade juures, siis on ka Maanteeameti teadlikkus oluliselt kasvanud, nad kasutavad seda minimaalselt. Seal, kus ei ole võimalik seda välistada, on raudteetammide pritsimine. Sest ei ole leitud sellist loodussõbralikku ja keskkonnasõbralikku vahendit, millega seda teha. Aga teadlased on kinnitanud, et glüfosaadi mõju inimese tervisele on minimaalne,“ ütles minister.

Tamm vastas veel Arno Silla esitatud küsimusele Euroopa Liidu rahastamise vähendamise mõju kohta Eesti põllumajandusele.

Kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes vastas Raivo Põldaru esitatud küsimusele kultuuriministri delegatsiooni Veneetsia visiidi, Jaak Madisoni esitatud küsimusele ravimite käibemaksumäära, Laine Randjärve esitatud küsimusele rahvuslike traditsioonide ja Andres Herkeli esitatud küsimusele Erakondade Järelevalve Komisjonile valeandmete esitamise kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas Hanno Pevkuri esitatud küsimusele õigusloome praktika ja Jüri Adamsi esitatud küsimusele Riigiõiguse Instituudi plaani kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]