Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus vastasid arupärimistele peaminister Kaja Kallas ja riigikontrolör Janar Holm.

Riigikogu liikmete Priit Sibula, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Riina Solmani esitatud arupärimisele riikliku tähtsusega kultuuriehitiste rahastamise kohta (nr 600) vastas riigikontrolör Janar Holm.

Arupärijad viitasid asjaolule, et meil on riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, mille nimekiri on Riigikogus kokku pandud. Selle asemel, et sinna lisada uus objekt, kus paistab olevat konsensus, siis nüüd on selle nimekirja ja seaduse, otsuse avamise asemel otsustatud muuta kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seadust.

Arupärijad soovisid teada, kuidas on võimalik Eesti õigusaktide kohaselt rahastada täiendavat kultuuriehitist nõnda, et see ei mõjuta Riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriobjekti valmimist.

Holmi sõnul on küsimus seotud sellega, et arupärimises viidatud eelnõu kohaselt võib Eesti Kultuurkapitali nõukogu kultuuriministri ettepanekul ja piisava hulga raha olemasolu korral lisaks Riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele otsustada ühe riikliku tähtsusega kultuuriehituse rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu poolt kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist.

Küsimus sellest, kas täiendava kultuuriehitise rahastamine võib mõjutada Riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitise valmimist, tekib teisel juhul, kui objektid kallinevad või kui Riigikogu otsuses nimetatud objektide ehitamist on võimalik varem alustada. „Minu hinnangul täiendava kultuuriehitise lisandumine ei takista Riigikogu otsusega varem kinnitatud kultuuriehitiste valmimist juhul, kui see ei lükka edasi nende ehitamise algust ega pikenda nende ehitamise aega,“ ütles Holm.

Holm ütles, et riigikontrolörina ei saa ta anda hinnangut sellele, kas otsustusõiguse andmine ministrile on põhjendatud või põhjendamatu. Riigikogul on võimalik Eesti Kultuurkapitali seadust muutes otsustada erinevate viiside üle kultuuriehitiste jaoks laekunud summade jagamisel, sealhulgas praeguses eelnõus esitatud kujul. „Küll aga menetlusökonoomika seisukohast oleks Riigikogul olnud soovi korral võimalik eelnõuga soovitud eesmärk saavutada ka lihtsamalt ja väiksema menetlusvaevaga,“ selgitas Holm.

Ta märkis, et eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse muudatused riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise otsustusprotsessis selleks, et luua võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamiseks. „Selle eesmärgi täitmiseks oleks piisanud sellest, kui Riigikogu oleks oma otsusega täiendanud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide pingerida uue objektiga: Eesti Rahvusringhäälingu uue telemajaga,“ ütles Holm.

Alates 1996. aastast on kavandatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti staatuse andnud Riigikogu. Eelnõu vastuvõtmisel otsustab Riigikogu kultuurikomisjonile heakskiitmiseks ja kultuurkapitali nõukogule otsustamiseks esitatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti kultuuriminister.

Arupärijad viitasid asjaolule, et Riigikogu on teinud otsuse rahastada filmilinnakut, ühte seaduses nimetatud viiest objektist. Nüüd on selgunud, et üleminekufondi vahenditest hakatakse rajama Jõhvi rahvusvahelist filmistuudiote kompleksi.

Holm selgitas, et riigikontrolli andmetel ei ole Jõhvi rahvusvahelise filmistuudiote kompleksi ehitamise rahastamise otsust veel tehtud. Otsus sünnib meile antud info kohaselt märtsis või aprillis. Küll on aga jaanuari lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programm, mis on osa tervikprogrammist, millega luuakse Jõhvi kaks inkubatsioonikeskust filmitööstuse produktsiooni tugiteenusteks ning digitaalsete multimeediateenuste arendamiseks.

Holm märkis, kas erinevatest allikatest avaliku raha suunamine erinevate filmilinnakute rajamiseks on põhjendatud, siis seda saab hinnata ka Riigikogu ise, kes on kinnitanud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste nimekirja.

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimistele, mis käsitlesid Eesti kriitilist demograafilist olukorda (nr 597), Eestist lähtuvat Venemaaga seotud äritegevust Ukraina sõja ajal (nr 598) ning automaksu negatiivseid mõjusid lastega peredele (nr 602).

Arupärimise esitajad võtsid menetlusest tagasi peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimise (nr 426), mis käsitles valitsuse plaani sulgeda Koidula piiripunkt.

Istung lõppes kell 19.21

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside