Riigikogus läbisid täna teise lugemise elektroonilise side seaduse muutmise seaduse ning päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (138 SE) võimaldatakse valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia teavitamis- ja loa nõude, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.

Teise lugemise käigus viidi eelnõusse juhtivkomisjoni ettepanekul sisse muudatus, mis tulenes valitsuse esitatud arvamusest. Eelnõus asendati kooskõlastusmenetlus teavitamis- ja loamenetlusega ning täienda eelnõu punktiga, mille kohaselt võib valitsus riigi julgeoleku tagamiseks oma määrusega kehtestada sideettevõtjale kohustuse teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ning taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere (RE), Riho Breivel (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Andres Metsoja (I) ja Johannes Kert (RE).

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõus (128 SE) toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, Päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Eelnõu väärtustab vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seaduse muudatusega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, nt abipolitseiniku, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendiga.

Seaduse muudatus loob õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine.

Samuti täpsustatakse eelnõuga relvaseadust ning sätestatakse Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmine.

Eelnõuga täiendatakse ka Häirekeskuse ülesandeid. Häirekeskuse ülesandena nimetatakse abi- ja infoteadete menetlemine, mis tähendab ka kriisiinfo teenuse osutamist. Kriisiinfo teenuse osutamisse võib Häirekeskus kaasata vabatahtlikke.

Teise lugemise käigus viidi sisse muudatused, millega täiendatakse relvade klasside liigitust, sätestatakse, et muuseumide relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmeid ei ole vaja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kanda, taastatakse nõue, et sporditulirelva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks peab olema laskespordiorganisatsiooni või laskespordiklubi liige.

Eelnõu vastuvõtmisel seadusena jõustub see 15. mail. Erandina jõustuksid relvaseaduse muutmist puudutavad punktid 2 ja 4 tagasiulatuvalt alates 1. märtsist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE), Heljo Pikhof (SDE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Urmas Kruuse (RE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Hanno Pevkur (RE).

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid häältega 38 poolt ja 47 vastu, ei leidnud ettepanek toetust ning teine lugemine lõpetati.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE) teine lugemine. Eelnõu menetlemine jätkub kolmepäevasel istungil.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]   
Päringud: [email protected]