Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna teise lugemise taastuvenergia toetuste skeemi ja otseliini regulatsiooni muutev eelnõu. Samuti saab Eesti eelnõu järgi alustada taastuvenergia statistikakaubandusega.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) muudab taastuvenergia toetuste skeemi ja otseliini regulatsiooni.

Eelnõu järgi muudetakse taastuvenergia toetuste skeemi, kuna toetustele seatud eesmärgid saavad lähiaastatel täidetud. Eelnõuga pannakse paika, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise.

Eelnõuga võimaldatakse väiketootjatel saada taastuvenergia toetust vana skeemi järgi, kui tootmisseade toodab elektrienergiat võimsusega kuni 50 kW ja elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta lõpus. 50 kW kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega toodetud elektrienergia tootjad peavad toetuse saamiseks osalema neile korraldatavatel vähempakkumistel.

Riigiabiloast tuleneva muudatuse kohaselt saavad vana skeemi järgi toetust need, kellel on tootmisseadmetesse tehtud olulised investeerinud enne 2017. aastat.

Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavad nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Majanduskomisjon ühendas muudatusettepanekute abil üheks seaduseelnõuks kaks elektrituruseadust muutvat eelnõu (290 SE ja 576 SE). Teise lugemise käigus tehti muudatusettepanekud, millest olulisemad käsitlesid taastuvenergia toetusi, statistikakaubanduse tulude kasutamise paindlikkust ja statistikakaubanduses kasutatava biomassi mõjuanalüüsi.

Vähempakkumise puhul on toetuse laeks 53,7 eurot/MWh ehk seni kehtinud toetusmäär. Seejuures ei saa väljamakstav toetus ja elektrituru hind olla koos rohkem kui 93 eurot/MWh.

Samuti leevendati võrgu rajamise regulatsiooni majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ning viid eelnõusse sisse üle-euroopalistest otsekohalduvatest elektrisüsteemi ja -turu võrgueeskirjadest tulenevad muudatused.

Tagamaks maagaasiseaduse vastavust Euroopa Liidu ühise gaasituru reegleid käsitleva direktiivi ja määrustega, muudetakse maagaasiseaduses vertikaalselt integreeritud ettevõtja sanktsioneerimise põhimõtteid olukorras, kui see ettevõtja ei täida seaduses toodud kohustusi. Uue sanktsiooni määr on kuni 10% vertikaalselt integreeritud ettevõtja aastakäibest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rainer Vakra ja Jaanus Marrandi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse (581 SE).

Seadus soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Praegu peab tööandja iga töötaja tervisekontrolli saatma esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Seadusega seotakse töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Seaduse järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja Tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri Tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida paralleelset menetlust.

Läbirääkimistel võttis sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Liisa Oviir. Oviir ütles, et see on hea seadus ja sotsiaaldemokraadid toetavad seda.

Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud „Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut“ ratifitseerimise seaduse (606 SE), mis näeb ette ratifitseerida nimetatud kaubandus-, arengu ja koostöölepingu muudatused.

Muudatused on valitsus heaks kiitnud 2008. aasta juulis ja neile kirjutas Eesti alla 2. juulil 2009. Riigikogus hääletas seaduse poolt 60 Riigikogu liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid oli samuti 3.

Koostöölepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste koostööd mitmes valdkonnas: elavdada lepinguosaliste suhtlemist, toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piirkondlikku koostööd.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas, kes tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust, kuna selle poolt oli 7 ja vastu 59 Riigikogu liiget.  

Riigikogus läbis teise lugemise veel kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.

Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus vähemalt 20 protsenti. Elektrointensiivsus näitab elektrienergia osakaalu loodud lisandväärtusest. Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda Maksu- ja Tolliameti kaudu ning luba kehtib tähtajatult, eeldusel et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.

Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Eelnõus tehakse ka muid muudatusi, et tagada parem õigusselgus või lahendada praktikas tekkinud probleeme. Näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mida suitsetamistubakale.

Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks muudatust. Neist esimene laiendab energia aktsiisivabastuse luba taotlema õigustatud isikute nimekirja. Teine muudatusettepanek täpsustab, et tagasiulatuva aktiisisitagastuse saamiseks peab energia aktsiisivabastuse loa saanud ettevõtja ka perioodil, mille eest ta aktsiisi eest tagasi küsib, vastama kõikidele soodusaktsiisiga elektri tarbimise tingimustele, sealhulgas 20% elektrointensiivsuse nõudele.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh näiteks arsti juures käimiseks.

Eelnõu järgi on töötajal puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Seletuskirjas märgitakse, et puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul viidi eelnõusse sisse muudatused, mille kohaselt peab valitsus koostama 2020. aasta 1. jaanuariks analüüsi ja esitama selle põhjal Riigikogule ettepanekud hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks isikule, kes teeb tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel või kes peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit.

Samuti peab valitsus koostama 2020. aasta 1. jaanuariks analüüsi ja selle põhjal ettepanekud täisealise isiku hooldusvajaduse tuvastamiseks kasutatava hindamissüsteemi kohta eesmärgiga rakendada analüüsi tulemusi hoolduspuhkuse saaja kindlaksmääramiseks alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

Valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE), mis soodustab maaomanikuga maa võõrandamise osas kokkuleppele jõudmist. Eelnõuga tahetakse kiirendada avalikest huvidest lähtuva rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Kinnisasja omandamisel pakutakse eelnõu kohaselt omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad ka täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Läbirääkimistel võttis sõna Reformierakonna fraktsioonist Igor Gräzin ja Erkki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist.  

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE).

Muudatusega tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Käesoleval ajal on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud üldarstiabi ja erakorralise meditsiiniabi osutamine sõltumata nende erialast.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll.

Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti. Eelnõu on välja töötatud Kaitseväe ettepaneku alusel.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside