Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil heaks viis seadust ning kuulas ära ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles on ettekandes, et peamine väljakutse on saavutada Eesti majanduse tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik kasv hoolimata demograafiast. Ta selgitas, et Eesti rahvastik vananeb ja aastaks 2035 kahaneb meie rahvastik prognoosi järgi 1,2 miljoni inimeseni. „Järgmise viie aasta jooksul jääb 20–64-aastaste vanuserühmas vähemaks umbes 31 000 inimest,“ lausus Sutt.

„Riigikogu Arenguseire Keskuse hiljutine raport sedastas, et meie maksusüsteem ei pea demograafilisele trendile enam vastu, mistõttu peaksime hakkama kehtestama uusi makse,“ lisas minister. Suti sõnul on maksutõusust parem lahendus aga majanduse kasvupotentsiaali tõstmine. „Nii kasvab riigi tulubaas ja puudub vajadus maksukoormuse tõusuks. Suurema ümberjagamise asemel loome hoopis suuremat väärtust, soosides innovatsiooni ja kõrgepalgaliste töökohtade loomist,“ rääkis Sutt.

Minister tõi välja, et selle väljakutse lahendamisega seotud tegevused on ministeeriumis raamitud kolme strateegilise suuna vahel, milleks on digipööre, rohepööre ja innovatsioonipööre. Ta sõnas, et neljanda teljena lisandub neile kolmele ettevõtluskeskkond. „Kolmikpöörde õnnestumiseks peab Eesti ettevõtluskeskkond olema parim,“ ütles Sutt. Ta avas oma ettekandes põhjalikult kavandatavaid tegevusi kõikides nendes valdkondades.

Rääkides digiriigist ütles Sutt, et aasta teises pooles valmib teekaart digiriigi viimiseks nutiseadmisse ehk digikukrusse. „Ka valimistel saab tulevikus osaleda läbi nutiseadme. Arendustööd käivad ja kui tööd saavad valmis tähtaegselt, kõik testid kinnitavad, et tegu on piisavalt turvalise lahendusega ning nii leiab ka Vabariigi Valimiskomisjon, siis tekib esimene võimalus m-hääletamiseks kõige varem järgmistel Riigikogu valimistel,“ sõnas ta.

Minister rääkis ka e-residentsuse programmi kasust Eestile, küberturvalisusest ning kaubandussuhete muutumisest COVID-i pandeemia ja energiajulgeoleku kriisi tulemusel. Tema sõnul peaks Eesti kasutama seda võimalust, et põimida Eestit senisest enam lääne suurettevõtete tarneahelatesse, et parandada meie rahvusvahelist nähtavust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel Jüri Jaanson, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, Isamaa fraktsiooni nimel Sven Sester ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits.

Riigikogu võttis vastu viis seadust 

Valitsuse algatatud äriregistri seadus (493 SE) sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.

Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta. E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.

Seaduse eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetlus ühtlustada. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui ka registripidajale.

Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest seaduse kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist. Seadusega parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist. Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist. Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.

Seadusega luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks äriregistrile avaldust esitades olemas.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 saadikut.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (522 SE) eesmärk on luua patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Seadusega sätestatakse vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine.

Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab seaduse järgi nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kolm miljonit eurot.

Seadusega kehtestatakse ka miinimumnõuded patsiendiohutuse korraldusele, sealhulgas luuakse teabe analüüsi süsteem, et ennetada ohu- ja kahjujuhtumeid.

Veel muudetakse seadusega ravimiseadust ja nähakse ette vaktsiinikahjude sundkindlustus ehk vaktsiinikindlustus, mille eesmärk on hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus lihtsustatud korras.

Peale selle luuakse ravikindlustuse seaduses võimalus lisada haiguste loetellu lisaks hinnakokkuleppe või piirhinna olemasolul ka selliseid haigusi, mille ravimiseks kasutatavate ravimite hind kujuneb Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes.

Seadusele esitati teiseks lugemiseks 19 muudatusettepanekut, millest muu hulgas toetati ettepanekut, mille järgi antakse Ravimiameti töötajale õigus saada isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, et eksperdid saaksid hinnata tervisekahju seost vaktsineerimisega arvestades vaktsineerimisele eelnenud terviseandmeid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel Hele Everaus, Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, Keskerakonna fraktsiooni nimel Siret Kotka ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 saadikut.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (491 SE) lahendatakse seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. Peamiselt on tegemist tehnilist laadi muudatustega, et parandada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks.

Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga. Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormust.

Euroopa Komisjoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja puudutavad hankijate vahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides sisalduva kirjelduse täpsust.

Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega.

Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaale määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Jüri Jaanson.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu 15 saadikut.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (430 SE) võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Seaduses toodud muudatused võimaldavad riigil muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Seaduse algatamise üks eesmärk oli koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta need arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes, mistõttu on õigusaktid raskemini arusaadavad nende ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.

Seadusega tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmisest keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Annely Akkermann.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja vastu kuus saadikut, üks jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (510 SE) eesmärk on vähendada bürokraatiat, luua õigusselgus ja aidata kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele sotsiaalhoolekande valdkonnas.

Seadusega nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustusest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud tasuma oma vanavanema hoolduse eest.

Seaduse järgi saab kohalik omavalitsus õiguse omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. Omavalitsus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning peab välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poolt.

Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele õigus saada terviklik ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu oma murega pöörduda. Muudatuse tulemusel saab omavalitsus proaktiivselt pöörduda perede poole, et pakkuda abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ja parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, ent inimesel on õigus abi vastuvõtmisest keelduda.

Seadusega tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust ja vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Läbirääkimistel võtsid Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Marika Tuus-Laul, Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 saadikut.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (521 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.

Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.

Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele. See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.

Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Samuti nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida tervisekaitse eesmärgil töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.

Esimese lugemise läbis viis eelnõu

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) näeb ette langetada pliivaba bensiini aktsiisimäära üheks aastaks Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 359 euroni 1000 liitri kohta. Eelnõus pakutakse selline aktsiisilangetus välja üheks aastaks alates 1. maist 2022 kuni 1. maini 2023.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE) järgi ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla 13. detsembril 2021. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (543 SE) muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutusele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon ja nähakse ette võimalus ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi.

Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust. Veel näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu (576 SE) järgi tehakse karistusseadustikus muudatused, mis seonduvad Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning tagavad kohase karistusõigusliku reaktsiooni agressiooniga liitumise ning sellega seonduva vaenutegevuse korral.

Eelnõu järgi on väärtegu eksponeerida avalikult sümbolit, mida on kasutatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel eesmärgiga neid tegusid toetada või õigustada või teist isikut hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida.

Samuti muudetakse eelnõu järgi kuriteona karistatavaks agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõududega liitumine ja agressiooniaktis osalemine, samuti selle toetamine aineliselt, seal hulgas rahaliselt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Paul Puustusmaa, Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Hanno Pevkur.

Isamaa fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (556 SE) eesmärk on keelustada rahvusvaheliselt levinud sümboolika avalik kasutamine eesmärgiga avaldada toetust Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Selle keelu rikkujaile nähakse eelnõu järgi ette kriminaalkaristus. Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu on vaja vältida Eesti ühiskonnas esile kerkimast hoiakuid, mis avaldavad toetust sõjale Ukraina vastu ning nende hoiakute avalikku demonstreerimist.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Helir-Valdor Seeder.

Viis eelnõu langes menetlusest välja

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (516 SE) sooviti suunata tööandjaid kasutama Eestis kohalikku tööjõudu ja värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Selle eesmärgi nimel sooviti tõsta üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteerium 1,5-kordseks. Samas, teatud tingimuste korral poleks see palgakriteerium kohaldunud. Eelnõuga sooviti korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset Eestisse elama asumist, välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumide maksmist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, Keskerakonna fraktsiooni nimel Tõnis Mölder ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 58 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Eesti-vaenuliku propaganda tõkestamiseks“ eelnõuga (529 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek rakendada adekvaatseid ja tõhusaid meetmeid Eesti-vaenuliku propaganda tõkestamiseks. Seletuskirjas märgiti, et arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja Venemaa agressiivset mõjutustegevust naaberriikides tuleb ümber vaadata seadusandlus ja meetmed, mis puudutavad vaenulikke, sõjategevust õhutavaid telekanaleid Eestis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 28 ja vastu kolm saadikut. Vastuvõtmiseks vajas eelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält, seega ei leidnud eelnõu toetust ja langes menetlusest välja.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Eesti sõjalise kaitseplaani täiendamiseks“ eelnõuga (554 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest Riigikogule tegevuskava Eesti kaitseplaani täiendamiseks seoses rahvusvahelise olukorraga.

Ettepaneku järgi pidanuks riigikaitse kulutused suhtena SKT-sse kahekordistama. Samuti sooviti teha valitsusele ettepanek taotleda koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega erisust Euroopa Liidu eelarve tasakaalu põhimõttest, et Eesti riigikaitsesse tehtavaid kulutusi oleks võimalik käsitleda eelarve tasakaalu reegli väliselt. Valitsusele sooviti panna ette taotleda koos teiste liikmesriikidega kaitsekokkuleppe sõlmimist, millega kahekordistada Euroopa Liidu kaitsevõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Leo Kunnas, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 28 ja vastu 31 saadikut. Vastuvõtmiseks vajas eelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält, seega ei leidnud eelnõu toetust ja langes menetlusest välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) näeb ette põhimõtte, mille järgi töölepingu seaduses ette nähtud puhkustele lisanduvad rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Heljo Pikhof.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 21 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.

Isamaa fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (530 SE) sätestatakse, et põhikooli lõpetamiseks on vaja sooritada kõik lõpueksamid vähemalt rahuldava tulemusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Juske.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu lükati tagasi.

Istung lõppes 14. aprillil kell 2.19.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]