Riigikogu võttis vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud kaks seadust. Pärast eelnõude esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimus lõpphääletus. Lähtuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse (665 SE) eesmärk on vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist ning võtta üle ELi vastav direktiiv.

Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, samuti inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale.

Seaduse järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.

Seadusega nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Seadusega täpsustatakse ka ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb sellistest joogipudelitest liigiti koguda 90 protsenti. Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.

Ettekande tegi keskkonnaminister Madis Kallas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar (K), Martin Helme (EKRE), Toomas Jürgenstein (SDE), Jürgen Ligi (RE), Andres Metsoja (I), Mihhail Stalnuhhin, Peeter Ernits (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja vastu oli 20 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (410 SE) eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.

Seadusega ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, et luua regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Kehtivad salastatud teabe töötlemise nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral. Eelnevast lähtudes ajakohastatakse salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega. Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmise ning olemikontrolliga seonduv.

Seadusega laiendatakse teabeloojate otsustuspädevust teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel ja salastamistähtaja pikendamisel. Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab jätkuvalt sellise riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

Samuti muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele.

Ettekande tegi justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K), Henn Põlluaas (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja vastu oli 15 Riigikogu liiget.

Kolmandal lugemisel võeti vastu üks seadus

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (684 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga, millest kahe puhul on puudujäägid toodud välja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes.

Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. seadusega täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alalise elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 ja loovutamise laiendamisel 30 päeva. Seadusega täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise, selle laiendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimist ning täiendatakse üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid humanitaarsete kaalutlustega. Kehtivas õiguses on alusena kitsalt välja toodud vaid oht inimese elule.

Lisaks nähakse kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga ehk ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitleva lepingu ning ELi ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga seoses kriminaalmenetluse seadustikus ette rakendussäte.

Seaduse vastuvõtmist toetas 75 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside