Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus täna vastu võetud seaduse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (253 SE) suurendatakse riikliku esimese samba pensioni baasosa 1. aprillil 2021 täiendavalt 16 euro võrra. Pensionitõus puudutab ligikaudu 320 000 inimest. Suureneb ka pensionilisa laste kasvatamise eest. See puudutab ligikaudu 203 000 inimest. Näiteks saab kahe lapsega pensionär pensionilisa 7,104 eurot. Rahvapensioni määr suureneb eelnõuga 30 euro võrra. See puudutab veidi enam kui 3000 inimest.

Seadusega määratakse ka ajavahemikud, mille jooksul arvestatud kindlustusosakute summast lähtutakse kindlustusosa ja ühendosa suuruse arvutamisel. Võrdsustatakse selliste vanaduspensionäride vanaduspensioni arvutamise aluseid, kellel puuduvad välismaal töötamise tõttu Eestis isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Eestis tööle asudes tuleks vanaduspension ümber arvutada ja see võib väheneda. Edaspidi jätkatakse vanaduspensioni maksmist sellisel juhul endises suuruses. Samuti saab Sotsiaalkindlustusamet seaduse järgi täiendada pensionikalkulaatorit teise pensionisamba andmetega, millele tal senise õiguse kohaselt ligipääsu ei ole olnud. Edaspidi saab isik enda kohta pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta rohkem infot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I) ja Siim Pohlak (EKRE).

Seaduse poolt hääletas 88 saadikut, vastu oli üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegu on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal pole enam võimalik loomade eest hoolitseda. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Põllumajandus- ja Toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda muudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Muudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustus tagada looma nõuetekohane pidamine, kui võlgniku vara hulka kuulub loom. Peale selle sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette peatada 2022. aasta lõpuni tubakavedelike aktsiisiga maksustamine. Samuti ei kohaldata sel ajal tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Perioodil, mil tubakavedelikke ei maksustata aktsiisiga, ei teki tubakavedelike maksumärkidelt aktsiisi maksmise kohustust. Samuti antakse maksuhaldurile alus keelduda maksumärkide tellimuse vastuvõtmisest. Maksumärkide tellimuste vastuvõtmist alustatakse hiljemalt kaks kuud enne tubakavedelike aktsiisi uuesti kehtima hakkamist.

Muudatuste jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. aprilliks. Aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest, mitte piirikaubandusest või salaturult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Riina Sikkut (SDE), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 50 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt ei saa kuni 2023. aastani esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida võlgnikule tehtavat väljamakset pärimise puhul, pensionile jäämise korral või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga. 2023. aastaks on kavas luua tehniline lahendus, mis võimaldab kohtutäituril saata pensioniregistrile arestimisakt, misjärel peab register esmalt täitma arestimisaktis oleva nõude ja alles seejärel tegema väljamakse võlgnikust pensionikonto omanikule. Seni kehtib praegune praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku arveldusarvele, mida kohtutäitur saab arestida.

Veel tehti eelnõusse muudatus, millega võimaldatakse eelnõuga füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulude täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Muudatusel on positiivne mõju Eesti väiketalunikest FIEdele. Samuti jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt omatoodetud põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Sellisest nõudest loobumine võimaldab talunikel teenida oma toodetelt suuremat lisandväärtust ja tagab hõivatuse ka väljaspool vegetatsiooniperioodi.

Esimesel lugemisel lükati tagasi kaks eelnõu

Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Mart Võrklaeva, Annely Akkermanni, Heiki Kranichi, Valdo Randpere, Taavi Rõivase, Keit Pentus-Rosimannuse, Vilja Toomasti, Kalle Laaneti, Erkki Keldo, Johannes Kerdi, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Signe Kivi ja Jüri Jaansoni algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE) eesmärk on viia krediidiasutuste arvelduskontoga seonduvad lepinguvabaduse põhimõtted kooskõlla põhiseadusega ning tagada isikute põhiõigustes sätestatud kohustuse täitmine, mille järgi ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.

Seletuskirjas märgitakse, et arvelduskonto omamine ja selle vahendusel maksete tegemine, kaardimaksete tegemine, arvelduskontole sularaha sissemaksete ja arvelduskontolt sularaha välja võtmine on elutähtsad teenused ning sellest järelduvalt on arvelduskontolepingu olemasolu elutähtsa teenuse osa. Muudatuse tulemusena on krediidiasutus kohustatud teenindama Eesti kodanikest, elanikest ja Eestis registreeritud juriidilistest isikutest kliente.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 21 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (249 SE) täpsustatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses rahvahääletuse korraldamise tingimusi, et tagada regulatsiooni vastavus põhiseadusega. Seletuskirjas märgitakse, et kaob võimalus panna seaduseelnõusid rahvahääletusele muu riigielu küsimusena. Sellega tagatakse põhiseaduses sätestatud nõude täitmine, et rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamisel korraldatakse Riigikogu erakorralised valimised.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur (RE).

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 63 ja vastu kümme saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside