Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seadused, millega antakse tasustatud puhkust puuetega lähedase hooldajatele, tõstetakse kõrgete elektrikuludega Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, soodustatakse avalikes huvides maa omandamise kokkuleppeid ja muudetakse taastuvenergia toetuste skeemi.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus (596 SE) annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas.

Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks, hooldamise korraldamiseks või arsti juures käimiseks.

Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid nagu tasustatud lapsepuhkuse taotlemisel, arvutamisel, maksmisel ja hüvitamisel.

Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Menetluse käigus viidi seadusesse sisse muudatused, mille eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja võimalikud lahendused puhkuseõiguse laiendamiseks neile, kes teevad tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuseosutamise lepingu alusel või kes peavad sõltumatu ametiisikuna avalik õiguslikku ametit. Valitsus peab analüüsi koostama 2020. aastaks. Samuti peab valitsus 2020. aastaks koostama analüüsi selgitamaks, milliste kriteeriumite alusel isikute hooldusvajadus tuvastatakse ja kuidas määratletakse hooldusvajadusega isikuid.

Seadus jõustub 1. juulil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KESK) ja Helmen Kütt (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget. Vastu oli seitse ja erapooletuks jäi üks liige.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse (595 SE), mille eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga. Soodsam aktsiisimäär on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on ligi üheksa korda madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.

Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus vähemalt 20 protsenti. Elektrointensiivsus näitab elektrienergia osakaalu loodud lisandväärtusest. Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda Maksu- ja Tolliameti kaudu ning luba kehtib tähtajatult, eeldusel et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud seaduses sätestatud nõuded.

Seadusega muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Samuti tehakse seadusega muudatusi, et tagada parem õigusselgus või lahendada praktikas tekkinud probleeme. Näiteks täpsustatakse aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mida suitsetamistubakale.

Teise lugemise käigus tehti kaks muudatust. Neist esimene laiendab energia aktsiisivabastuse luba taotlema õigustatud isikute nimekirja. Teine muudatusettepanek täpsustab, et tagasiulatuva aktiisisitagastuse saamiseks peab energia aktsiisivabastuse loa saanud ettevõtja ka perioodil, mille eest ta aktsiisi eest tagasi küsib, vastama kõikidele soodusaktsiisiga elektri tarbimise tingimustele, sealhulgas 20% elektrointensiivsuse nõudele.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin (KESK).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu seitse Riigikogu liiget.

Riigikogu kiitis tänasel istungil samuti heaks valitsuse algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (598 SE), mis soodustab maaomanikuga maa omandamise osas kokkuleppele jõudmist ja kiirendab seeläbi avalikes huvides rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Kinnisasja omandamisel pakutakse omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Kui maatükist on vaja teha väga väike lõige, siis pakutakse maaomanikule kiirmenetlust. Selle käigus hindamist läbi ei viida. Tasu on sellisel juhul fikseeritud ja see on 0,3-kordne keskmine brutokuupalk (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.

Maaomanikule saab pakkuda ka alternatiive. Kinnisasja müümise asemel saab selle vahetada sarnase kinnisasja vastu või muuta kinnisasja piire. Ümberkruntimine aitab kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis omakorda lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised.

Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.

Seadus asendab kehtiva kinnisasja sundvõõrandamise seaduse.

Läbirääkimistel võttis sõna Erki Savisaar (KESK).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli kaheksa liiget.

Riigikogu vastu võetud valitsuse algatatud elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus (576 SE) muudab taastuvenergia toetuste skeemi ja otseliini regulatsiooni.

Seadusega muudetakse taastuvenergia toetuste skeemi, kuna toetustele seatud eesmärgid saavad lähiaastatel täidetud. Seadusega pannakse paika, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise.

Seadusega saab väiketootja taastuvenergia toetust vana skeemi järgi, kui tootmisseade toodab elektrienergiat võimsusega kuni 50 kW ja elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta lõpus. 50 kW kuni 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega toodetud elektrienergia tootjad peavad toetuse saamiseks osalema neile korraldatavatel vähempakkumistel.

Riigiabiloast tuleneva muudatuse kohaselt saavad vana skeemi järgi toetust need, kellel on tootmisseadmetesse tehtud olulised investeerinud enne 2017. aastat.

Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavad nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Majanduskomisjon ühendas muudatusettepanekute abil üheks seaduseks kaks elektrituruseadust muutvat eelnõu (290 SE ja 576 SE). Teise lugemise käigus tehti muudatusettepanekud, millest olulisemad käsitlesid taastuvenergia toetusi, statistikakaubanduse tulude kasutamise paindlikkust ja statistikakaubanduses kasutatava biomassi mõjuanalüüsi.

Vähempakkumise puhul on toetuse laeks 53,7 eurot/MWh ehk seni kehtinud toetusmäär. Seejuures ei saa väljamakstav toetus ja elektrituru hind olla koos rohkem kui 93 eurot/MWh.

Samuti leevendati võrgu rajamise regulatsiooni majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ning viidi sisse üle-euroopalistest otsekohalduvatest elektrisüsteemi ja -turu võrgueeskirjadest tulenevad muudatused.

Tagamaks maagaasiseaduse vastavust Euroopa Liidu ühise gaasituru reegleid käsitleva direktiivi ja määrustega, muudetakse maagaasiseaduses vertikaalselt integreeritud ettevõtja sanktsioneerimise põhimõtteid olukorras, kui see ettevõtja ei täida seaduses toodud kohustusi. Uue sanktsiooni määr on kuni 10% vertikaalselt integreeritud ettevõtja aastakäibest.

Läbirääkimistel esitasid oma seisukoha Martin Helme (EKRE), Artur Talvik (EVA), Kristen Michal (REF), Jaanus Marrandi (SDE) ja Sven Sester (IRL). Seaduse vastuvõtmise poolt kõnelesid oma sõnavõtus Kristen Michal ja Sven Sester ning selle vastu Martin Helme, Artur Talvik ja Jaanus Marrandi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51, vastu 27 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis 14 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) näeb ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt kuuele. Muudatuse peamine eesmärk on muuta haigekassa nõukogu töö tõhusamaks. Nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister, rahandusminister, samuti Vabariigi Valitsuse nimetatuna kaks nõukogu liiget Eesti Tööandjate Keskliidu, üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Seletuskirjas märgitakse, et tervisesektori esindajate kaasamiseks ravikindlustuse arendamisse ning haigekassa nõukogu otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde alalised nõuandvad komisjonid. Nõuandvate komisjonide kaudu on võimalik kaasata otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel oluliselt laiema ringi tervisesektori esindajate arvamusi, kui oli seni esindatud haigekassa nõukogus.

Kehtiva haigekassa seaduse alusel moodustati veebruaris toimunud haigekassa nõukogu koosolekul alaline nõuandev komisjon haigekassa ja riikliku ravikindlustuse strateegilist arengut puudutavate küsimuste arutamiseks. Lisaks luuakse ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa juhatuse juurde tervishoiuteenuste loetelu komisjon, kes annab arvamusi tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta. Alates 2018. aasta jaanuarist on Sotsiaalministeeriumist viidud haigekassa juurde üle ka ravimikomisjoni tegevus.

Eelnõu näeb ette täiendavad nõuded Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmele, et vähendada Eesti Haigekassa nõukogus huvide konflikti võimalusi.

Eelnõu esmaversioon nägi ette Eesti Haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamise viieteistkümnelt seitsmele, kuid teise lugemise käigus tehtud muudatusega vähendatakse nõukogu liikmete arv kuuele. Muudatuse järgi ei kuulu nõukokku Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (REF), Monika Haukanõmm (EVA), Jevgeni Ossinovski (SDE), Urmas Kruuse (REF), Aivar Kokk (IRL) ja Eiki Nestor (SDE)

Sotsiaalkomisjoni algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) sätestab võimaluse ametiühingute seaduses (AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (KTTLS) sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Kehtivas õiguses ei ole viidet juriidilise isiku vastutusele. Vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut, kes on tööandjaks.

Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu (628 SE) näeb ette koondada Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused.

Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva regionaalprogrammi rakendamiseks antavat toetust jagatakse täna EAS-i kaudu. Eelnõu kohaselt hakkab seda jagama Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle riigieelarvest rahastavad regionaalarengule suunatud programmid, näiteks Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid, kergliiklusteede toetusskeem, hajaasustuse ja väikesaarte programm.

Keskkonnaministeeriumil on kavandamisel toetusmeede, kus on plaanis füüsilistele isikutele hüvitada elamute kinnistusiseseid vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituskulusid. Kehtiva õiguse järgi saab füüsilisele isikule anda toetust vaid lõppsaaja rollis, ehk toetuse saaja vahendab inimesele toetust, näiteks õppestipendiumid ja uurimisgarandid.

Eelnõu muudab regionaalsete investeeringutoetuste programmi eesmärki. Programmi eesmärgist jäetakse välja viide, et programm peab olema seotud laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimustega. Programmi tingimused kehtestatakse edaspidi valitsuse määruse asemel ministri määrusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Luik (REF) ja Mihhail Stalnuhhin (KESK).

Majanduskomisjoni algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevalt mõningaid sätteid. Muudatustega lisatakse näiteks nõue, millega Euroopa Liidus liiklev ettevõtja kohustub tagama auto ja selle haagise õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Neid kohustusi peab täitma ka tasulisel sõitjateveol. Kehtiva seaduse hea maine regulatsiooni täiendatakse viitega liiklusseaduse väärteokoosseisule, mis reguleerib sõidumeeriku või juhikaardi tahtlikku rikkumist.

Alates 2019. aastast hakatakse teekasutustasu maksmata jätmise eest tegema vedajale mõjutustrahvi, mida karistusregistrisse ei kanta. Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatusega sätestatakse, et mõjutustrahvile võib lisaks kohaldada ka haldusmeetmeid (nt. veoloa kehtetuks tunnistamine). Mõjutustrahvi andmed pannakse kirja e-toimikusse ja neile antakse õiguslik tähendus.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar.

Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele – antakse uus volitusnorm keskkonnaministrile tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestamiseks. Sellega seonduvalt lisatakse vastav viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning kiirgusseaduse üle järelevalve teostajate hulka lisatakse lisaks Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ka Tööinspektsioon. Määrusega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka hoolimata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetest ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme.

Eelnõus käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud, kiirgusohutushinnangud). Sellisteks toiminguteks on muu hulgas tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi. Kiirgusdoosi võivad saada ka elanikud, kui looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutest pärinev materjal suunatakse eelneva radioloogilise kontrollita taaskasutusse, näiteks kasutatakse seda ehitusmaterjalide tootmisel.

Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Selleks võib olla näiteks tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel, sisserändel, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel. Arvesse võetakse seda, et kiirgustegevusloa omaja peab mittemeditsiinilisi kiiritamise protseduure tehes tagama meditsiinikiirituse protseduuridega samaväärsete ohutusnõuete täitmise.

Lisaks tehakse väikseimaid muudatusi – lisatakse termineid, täpsustatakse olemasolevaid ja siseriiklikest vajadustest liidetakse kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate ja tuumamaterjali register keskkonnaotsuste infosüsteemiga.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb viie põhilise õhusaasteaine heitkoguste vähendamise riiklike kohustusi.

Direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud riiklikud saasteainete heitkoguste vähendamise kohustused ning teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi nõuded. Programmis seatakse õhusaasteainete vähendamise eesmärgid ja meetmed, mis on riigile kohustuslikud. Saasteained, mida direktiiv käsitleb on: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid. Nende ainete vähendamine õhusaastes parandab välisõhu kvaliteeti ning toob kaasa positiivse mõju nii ökosüsteemidele kui elu- ja looduskeskkonnale.

Ülevõetava direktiiviga kutsutakse üles tugevdama riikidevahelist koostööd saasteainete heitkoguste vähendamisel. Muu hulgas peavad riigid hakkama hindama tõenäosust, kuidas riigisisesed heiteallikad mõjutavad õhukvaliteeti nii riigis kui ka naaberriikides ning kirjeldama heitkoguste vähendamise meetmeid. Samuti tuleb tagada programmi kooskõla teiste asjakohaste kavade ja programmidega. Siiani on olnud programmi sisu paljuski riikide enda sisustada.

Direktiiv on piirkoguste täitmise seisukohast üsna paindlik ning võimaldab riigil kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja võimalustele, kui peaks selguma oht, et heitkoguste vähendamise kohustused võiksid jääda mingitel põhjustel täitmata. Näiteks ühe meetmena võib olukorras, mil teatud aastal ei suuda riik oma heitkoguste vähendamise kohustusi erakordselt külma talve tõttu täita, kohustuste täitmiseks kõnealuse aasta heitkogused esitada kolme aasta keskmisena. Kolme aasta keskmine heitkogus arvutatakse kõnealuse aasta, sellele eelneva ja järgneva aasta põhjal. Paindlikkusmeetmete rakendamisel tuleb Euroopa Komisjoni sellest teavitada.

Esimene riikliku õhusaasteainete vähendamise programm tuleb Euroopa Komisjonile esitada 2019. aasta 1. aprilliks ja see tuleb üle vaadata vähemalt iga nelja aasta järel.

Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis linnujahti pidada, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ja Eesti jahinduse heast tavast. Eelnõuga täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (IRL), Raivo Aeg (IRL) ja Rainer Vakra (SDE).

Valitsuse algatatud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) kehtestatakse õiguslik raamistik, et Eesti ettevõtjad saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Kehtivad õigusaktid seda ei võimalda.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana. Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel. Eesti õigusruum seda aga praegu ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

Läbirääkimistel võttis sõna Hannes Hanso (SDE).

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.

Eelnõu kohaselt saavad Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse § 102 täiendamise seaduse eelnõu (635 SE) kohaselt tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Käesoleval ajal on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud üldarstiabi ja erakorralise meditsiiniabi osutamine sõltumata nende erialast.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll.

Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti. Eelnõu on välja töötatud Kaitseväe ettepaneku alusel.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) tahetakse seaduses ära märkida Pika Hermanni torni lipu heiskamisel Eesti Vabariigi hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid. Eesti lipu seaduse § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni, Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri.“.

Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (609 SE) saab õiguskantsleri institutsioonist riiklik inimõiguste asutus Eestis. Samuti hakkab ta jälgima puuetega inimeste konventsiooni täitmist. Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõuga saab õiguskantsler ülesande kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ja uurida nende õiguste rikkumisega seotud kaebusi Eestis.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

25. maist hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ning eelnõu eesmärk ongi seda Eesti õiguses rakendada. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Üldmäärus annab tugevama kontrolli oma isikuandmete üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka õiguslik alus, siis andmed kustutatakse. Näiteks võib nõuda Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kustutamist. Ettevõtjad ja organisatsioonid kohustuvad ka teavitama inimest tema isikuandmete ründamisest. Samuti peavad nad teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Vastutus rikkumiste eest läheb suuremaks ja maksimaalne trahv isikuandmete töötlemise põhimõtete eiramise eest võib olla kuni 20 miljonit eurot või kuni neli protsenti juriidilise isiku käibest.

Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Selle kohaselt on näiteks alaealise isikuandmete töötlemise lubatud alampiir vahemikus 13-16 eluaastat. Eestis on eelnõu kohaselt lapse isikuandmete töötlemine lubatud juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane.

Teise lugemise käigus tehtud muudatusega lubatakse muuhulgas ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid töödelda ja meedias ilma inimese loata avalikustada juhul, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ja see ei kahjusta ülemäära inimese õigusi. Eelnõus täiendati ka süüteokoosseisude loetelu juhtudeks kui töötajad või teenistujad töötlevad ebaseaduslikult isikuandmeid, mida nad on teada saanud töö- või teenistusülesandeid täites. Sellise isikuandmete väärkasutuse eest on eelnõuga ettenähtud kuni 200 trahviühiku suurune rahatrahv.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KESK), Aadu Must (KESK), Hanno Pevkur (REF), Jüri Adams (EVA), Mart Helme (EKRE) ja Krista Aru (EVA).

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu oli 41 liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE) muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 15. juulil 2018.

Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust.

Teise lugemise käigus tehti rida muudatusettepanekuid, millega ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist. Näiteks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub. Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärasid ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurendatakse 3200 eurolt 32 000 euroni. Laiendatakse võimalust kehtestada ettevõtluskeeld nende isikute suhtes, keda on varem sama väärteo eest karistatud. Samuti on võimalik riigihankest kõrvaldada pakkuja, keda on varem karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. Alates 15. augustist tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist. 

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (614 SE) tahetakse luua võimalus eraldada omandireformi reservfondist toetust reformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning kirikutele. Teise lugemise käigus tehtud muudatusega tahetakse anda toetust ka omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise restaureerimiseks ja konserveerimiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams (EVA), Toomas Kivimägi (REF), Märt Sults (KESK), Heimar Lenk (KESK), Tarmo Kruusimäe (IRL), Jürgen Ligi (REF), Henn Põlluaas (EKRE), Hanno Pevkur (REF), Peeter Ernits (KESK) ja Oudekki Loone (KESK).

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu oli 40 liiget ning seaduseelnõu teine lugemine katkestati.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga (632 SE) muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Muudatuse eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine.

Eelnõu järgi kasutatakse hasartmängumaksu tulu Eesti Kultuurkapitali ning eri projektide toetuseks: teaduse, hariduse, laste- ja noorteprojektide toetuseks haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu, olümpiaettevalmistus-, spordi- ja kultuuriprojektide toetamiseks kultuuriministeeriumi eelarve kaudu, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetuseks sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu ja regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks rahandusministeeriumi eelarve kaudu. Kuna hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei toimu toetuste jagamist enam hasartmängumaksu nõukogu kaudu ja see kaotatakse.

Seletuskirjas märgitakse, et  suureneb Eesti Kultuurikapitalile eraldatav hasartmängumaksu laekumise osakaal, et luua kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele nende loometegevust toetav stipendium. Uue toetusena lisandub spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamine. Puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võitlusspordi projektide toetamine suunatakse sotsiaalministeeriumilt kultuuriministeeriumile.

Eelnõu järgi ei ole enam seaduses kirjas Eesti Punase Risti rahastamist. Eesti Punase Risti rahastamine jätkub edaspidi sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

Kehtiva seaduse kohaselt jaguneb hasartmängumaks Eesti Kultuurkapitali, hasartmängumaksu nõukogu, rahandusministeeriumi regionaalsete investeeringute toetuse ja Eesti Punase Risti vahel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (IRL), Külliki Kübarsepp (EVA), Jürgen Ligi (REF) ja Mihhail Stalnuhhin (KESK).

Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 12 ja vastu 37 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud seega toetust ja seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Igor Gräzini, Krista Aru, Toomas Kivimägi, Mart Helme ja Erki Savisaare algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (610 SE) nägi ette  asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes.

Eelnõuga sooviti viia Riigikogu alatise komisjoni – ELAK-i nimi kooskõlla muutunud reaalsusega, muutmata sealjuures komisjoni seniseid ülesandeid ja pädevust.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 32, vastu oli 13 ja erapooletuks jäi kaks liiget. Seega langes seaduseelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 21:31.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]