Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 86 poolthäälega vastu hädaolukorra seaduse, mis täpsustab riigi tegevust kriisireguleerimisel ning tugevdab seeläbi Eesti riigi valmisolekut hädaolukorra lahendamiseks.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seadus (205 SE) täpsustab kriisireguleerimisega seotud asutuste vastutust ja hädaolukorra mõistet ning tähtsustab riskikommunikatsiooni tegemist. Samuti näeb seadus ette elutähtsate teenuste regulatsiooni korrastamist ja riigi tegevusvaru korraldamise regulatsiooni põhimõtete täpsustamist.

Seaduse kohaselt täpsustatakse kriisireguleerimises osalevate asutuste ülesandeid lähtudes põhimõttest, et iga asutus täidaks oma kriisireguleerimisülesandeid ja vastutaks nende täitmise eest ning et iga ministeerium ja asutus vastutavad kriisireguleerimise eest oma sektoris või vastutusalas.

Samuti täpsustati seadusega hädaolukorra riskide hindamist ning hädaolukorra lahendamise ja juhtimise sätteid. Riskide hindamise täpsustamise eesmärgiks on riskianalüüside muutmine detailsemaks, et neid saaks paremini kasutada ennetus- ja valmisoleku tegevuste planeerimisel. Hädaolukorra lahendamise ja juhtimise sätteid muudetakse, et hädaolukorda oleks võimalik kiiresti ja tulemuslikult lahendada olenemata sellest, milline asutus hädaolukorda juhib.

Vastu võetud seadus tähtsustab hädaolukorra ennetamise ja selleks valmistumise ühe olulise osana riskikommunikatsiooni korraldamist. Riskikommunikatsioon tähendab seaduse kohaselt elanike teavitamist hädaolukorda põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest ning selle eesmärgiks on suurendada elanike teadlikkust ning tõsta nende valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks.

Riigi tegevusvaru regulatsiooni täpsustatakse selleks, et tekitada Eestis selline tegevusvarude regulatsioon, mis põhineb tegelikel asjaoludel ning on seeläbi piisav hädaolukorra lahendamiseks.

Elutähtsate teenuste puhul on seaduse kohaselt üldiseks eesmärgiks tagada olukord, kus riigi ressursse kulutatakse nende teenuste toimepidevuse tagamiseks, mis on tõepoolest elutähtsad ehk vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks kriisi ajal. Samuti on eesmärk tagada valmisolek ka elutähtsa teenuse katkestuseks, mitte vaid loodusõnnetuseks, katastroofiks või muuks selliseks sündmuseks.

Seadus jõustub 2017. aasta 1. juulil.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside