Riigikogu avaldas tuge demokraatiale Gruusias, võttis vastu kaks otsust ning kolm eelnõu läbis esimese lugemise.

Riigikogu 44 liikme esitatud Riigikogu avalduses „Demokraatia kriisist Gruusias“ (449 AE) mõistab parlament hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja euroopalike väärtuste hülgamise.

Riigikogu osutab avalduses, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks.

Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.

Riigikogu mõistab avalduses hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja euroopalike väärtuste hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust üles välismõju läbipaistvuse seadust viivitamata tühistama.

Samuti kutsub Riigikogu Gruusia valitsust üles viivitamata loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seadusliku uurimise rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.

Avalduses seisab, et seni kui Gruusia valitsus ja parlament ei ole asunud demokraatia kriisi lahendama õigusriiki ja kodanikuõigusi austaval moel, ei ole naasnud ELiga kokku lepitud reformi- ja demokratiseerumisprogrammi juurde ega ole tühistanud välismõju läbipaistvuse seadust, peab Riigikogu vajalikuks, et Eesti blokeerib kõik edasised Gruusia ELiga liitumise protsessid Euroopa Liidu Nõukogus, külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ja kasutab vabanevaid vahendeid, et toetada Gruusia kodanikuühiskonda.

Samuti peab Riigikogu vajalikuks teha Euroopa Liidu Nõukogus ettepanek kehtestada Bidzina Ivanišvilile, Gruusia valitsuse liikmetele, parlamendi juhtkonnale ning erakonna Gruusia Unistus juhtkonnale ja parlamendifraktsioonile sanktsioonid, kaasa arvatud sissesõidukeelu Euroopa Liitu. Kui see ettepanek ei leia toetust, siis soovib parlament, et Eesti kehtestaks nendele isikutele valitsuse sanktsioonid, kaasa arvatud sissesõidukeelu Eestisse.

Veel soovib parlament, et Eesti teeks Euroopa Liidu Nõukogus ettepaneku kehtestada sanktsioonid Gruusia jõu- ja õiguskaitseorganite esindajatele, kes on osalenud Gruusia kodanike rahumeelsete meeleavalduste vägivaldses mahasurumises ning Gruusia opositsiooni ja kodanikuühiskonna represseerimises. Kui see ettepanek ei leia toetust, siis soovib parlament, et Eesti kehtestaks nendele isikutele valitsuse sanktsioonid.

Ühtlasi peab Riigikogu vajalikuks, et Eesti toetaks Euroopa Liidu Nõukogus Gruusia ja ELi viisavabaduslepingu külmutamist, kuni välismõju läbipaistvuse seadus on tühistatud. „Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku ja Euroopa-meelse tuleviku eest,“ seisab avalduses.

Läbirääkimistel osalesid Lauri Laats (KE), Ester Karuse (SDE) ja Tõnis Lukas (I).

Lõpphääletusel oli avalduse poolt 57 ja vastu 13 Riigikogu liiget ning sellega võeti avaldus vastu.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Vastu võeti Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine“ (454 OE), mis näeb ette, et seoses Jevgeni Ossinovski Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme volituste lõppemisega nimetatakse tema asemel nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Allas.

Lõpphääletusel oli otsuse poolt 59 Riigikogu liiget.

Samuti võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (455 OE), mis näeb ette, et Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust kutsutakse tagasi Reili Rand ja nõukogu liikmeks nimetatakse Riigikogu liige Eduard Odinets.

Lõpphääletusel oli otsuse poolt 57 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE), mis näeb ette, et Eesti ühineb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, mis on vajalik CERNi täisliikmeks saamiseks.

Eesti jaoks on CERNi täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti Eesti suhtes enam CERNi hangetes osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir. CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse. Lisaks on täisliikmetel hääleõigus CERNi nõukogus, rahanduskomitees ja teaduspoliitika komitees. Eesti saab CERNi nõukogu kaudu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning nende üle otsustamisel.

CERNiga on liitunud 23 riiki, nende hulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021. Mullu 22. märtsil toimunud CERNi nõukogu istungil toetas nõukogu Eesti täisliikmesust.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (450 SE), millega ratifitseeritakse Eesti ja Katari valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll. Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes OECD tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist.

Tuluallikariik ei või teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt tulumaksu kinni pidada, kui dividendi või intressi saaja on äriühing, ja muudel juhtudel võib kinni pidada viis protsenti dividendi või intressi brutosummast. Litsentsitasult võetava maksu määr ei tohi ületada viit protsenti litsentsitasu brutosummast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada dividende ega intresse, mille saajaks on teine riik, kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank, Eesti puhul ka Maaelu Edendamise Sihtasutus ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lisaks mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel ka muu üksus, mida kontrollib Eesti või Katari valitsus.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu (440 OE), mille kohaselt suureneb Eesti kvoot kvoodiülevaatuse järel 121,8 miljoni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arveldusühiku (SDR) ehk umbes 150 miljoni euro võrra. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk umbes 450 miljonit eurot.

Samal ajal kvoodisuurenduse sissemaksega lõpeb Eesti Panga ja IMFi vaheline laenuleping mahus 164 miljonit eurot, mille vahendeid IMF ei ole kasutanud. Seega ei muutu Eesti jaoks oluliselt IMFis võetud finantskohustuste maht, ent muutub finantskohustuste vorm.

Kvoodisuurenduse maksab IMFile Eesti Pank, seetõttu pole sel mõju riigieelarvele. Kuni Eesti ei vaja IMFi laenu, ei mõjuta kvoodisuurendus Eesti Panga bilanssi. Riigi kvoodi suurus IMFis määrab ka selle, kui suurt laenu saab riik kriisi korral IMFilt taotleda.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside