Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel täiskogu istungil esitas õiguskantsler Riigikogule ülevaate oma tegevusest viimase aasta jooksul ja rõhutas sealjuures selge õigusloome tähtsus

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul kirjutatakse õiguskorda juba teadlikult segasemaks, aga normides on vaja mõtteselgust. „Just teie võimuses on asendustegevus õigusloomes lõpetada – olgu euroraha või mitte –, nõuda selgeid norme, ilusat, selget eesti keelt ja lükata tarbetu tagasi,“ pöördus Madise Riigikogu poole.

Õiguskantsleri sõnul on raiskamine ka 2011. aasta valimiste eel valitsusele kohustuslikuks tehtud väljatöötamiskavatsus ehk VTK, mille mõte oli enne eelnõu algatamist kaaluda eri lahendusvariante ja nende mõjusid. Madise nentis, et kõik ühiskonda päriselt mõjutavad muudatused tehakse ilma VTK-ta ja sageli ka ilma mõjuanalüüsita, rikkudes nii Riigikogu otsusega etteantut. „Minu meelest on nüüd kaks võimalust: kas valitsuselt nõutakse väljatöötamiskavatsuste reegli järgimist või VTK-st loobutakse, aga jäädakse kindlaks sellele, et iga olulise eelnõu juures – ja tegelikult ebaolulisi eelnõusid, nagu öeldud, ei peakski teie ette jõudma või siis tuleks need tagasi lükata –, kõigi nende juures peaks olema faktidel ja nende teaduslikult kohasel seostamisel põhinev erapooletu mõjuanalüüs,“ ütles Madise.

Õiguskantsler puudutas oma ülevaates ka haldusreformi järgse kohaliku omavalitsuse õiguse, elulõpu väärikuse ja põhiseaduspärasuse kontrolli küsimusi. 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018 lahendas õiguskantsleri büroo kokku 2364 avaldust. Aastaülevaatega saab lähemalt tutvuda siin.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Külliki Kübarsepp (EVA), Hanno Pevkur (REF), Marko Pomerants (I), Helmen Kütt (SDE) ja Märt Sults (KE).

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/302 rakendamine) eelnõuga (661 SE) täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mis ei luba kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- või asukohast.

Määruse eesmärk on, et kliente ei diskrimineeritaks Euroopa Liidu siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ja elektroonilisi teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine, samuti nähakse määrusega ette erisused väikeettevõtjatele. Eelnõuga määratakse geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (648 SE) tahetakse vabastada erisoodustusest tööandja kulutused töötaja tööl käimisega seotud ühistranspordi pileti hüvitamisel. Seletuskirjas märgitakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused. Kaudselt toetaks muudatus ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Inara Luigas (SDE) ja Mihhail Stalnuhhin (KE), kes toetasid eelnõu.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (649 SE) tahetakse alates 1. jaanuarist 2019 anda hoolekandeasutustes elavatele inimestele võimalus saada abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel kodus elavate inimestega.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu täiskogu tööaja lõppemise tõttu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) arutelu jätkub Riigikogu homsel istungil. Eelnõuga tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele inimestele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Istungi lõpp kell 13.16.

Istungi stenogramm.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside