Riigikogu võttis oma kevadistungjärgu viimasel istungil vastu neli seadust ja ühe otsuse:

Riigikogu kiitis 89 poolthäälega (1 erapooletu) heaks majanduskomisjoni algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse (247 SE). Seadus kehtestab regulatsiooni akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise eest võetavate tasude osas. Teenuse eest võetavate tasudega finantseeritakse teenuse osutaja olemasolu ja toimimist. Muudatustes sisaldub regulatsioon akrediteerimisasutuse teenuste tasude struktuuri ja mõningate tasudega seonduvate oluliste tüüptingimuste kohta.

Seadusega kõrvaldatakse õiguslik puudus, sest kohustusliku akrediteerimise eest võetavad tasud oli seaduse asemel sätestanud seda teenust osutav eraõiguslik isik. Teadupärast on tegemist avalik-õigusliku teenuse ja tasuga, st selle tasu kehtestamine peab olema sätestatud seaduses või antud volitusnorm. Akrediteerimise tasumäärade ja ka tasustruktuuri puhul on arvestatud hetkel SA Eesti Akrediteerimiskeskuse 2014. aasta hinnakirjaga. Aastatasud võivad edaspidi muutuda sõltuvalt klientide arvust ja SA Eesti Akrediteerimiskeskus üldkulude muutumisest. Seadus jõustub üldises korras.

Riigikogu kiitis 86 poolthäälega (3 erapooletut) heaks valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse (233 SE), mis täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu. Seaduses eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on seaduse kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse seadusega tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Riigikogu kiitis 89 poolthäälega (1 erapooletut) heaks valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse (243 SE), millega täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades ja reguleeritakse loomade karjatamist siseveekogude kallastel.

Läbirääkimistel sõna võtnud maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul toovad veeseadusesse viidud muudatused selguse majja pikka aega lahendamata olnud küsimuses loomade karjatamise kohta siseveekogude ääres olevatel karjamaadel.

„Muudatused tulenesid vajadusest lahendada loomakasvatajate tõstatatud probleemid, mis on seotud loomade karjatamisega veekogude veekaitsevööndis,“ ütles Padar. „Seadusega reguleeritakse loomade karjatamise veekeskkonna kaitsemeetmed ning kehtestatakse karjatamisest teavitamise kord.“

Veeseaduse muutmisega lahendati mullu vastuvõetud seaduse kitsaskoht, kus mereäärsetel karjamaadel on karjatamine lubatud, aga muude veekogude ääres jäi see küsimus lahendamata.

Pärast veekaitsevööndis karjatamise mõju täiendavat hindamist viidi seadusesse nõuded, mida tuleb loomakasvatajatel veekaitsevööndis karjatamisel järgida.

Keskkonnakomisjoni poolne menetleja Meelis Mälberg märkis, et muudatused viidi seadusesse koostöös Keskkonnaministeeriumiga arvestades nii loomakasvatajate kui ka Maaeluministeeriumi ja maaelukomisjoni seisukohti.

Seadusega võetakse üle ELi põhjaveedirektiivi muudatused, mis täpsustavad põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Seaduse kohaselt tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Riigikogu kiitis 68 poolthäälega (2 erapooletut) heaks valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse (162 SE), mis annab suuniseid energiatõhususe saavutamiseks energia tootmisel, tarbimisel ja jaotamisel. Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, mis näeb ette kohustusi avalikule sektorile ja erasektorile.

„Seaduse rakendamine aitab riigil suurendada veelgi energiajulgeolekut tänu energia sõltumatuse kasvule, vähendades sealjuures primaarenergia ehk maavarade ja kütuste tarbimist. Samuti aitab seadus piirata kasvuhoonegaaside heidet,“ ütles majanduskomisjoni poolne menetleja Kalle Palling. „Energiatõhususe suurendamine on hea vahend nende probleemide lahendamiseks, eelkõige Eestis, kus majanduse energiaintensiivsus on Euroopa Liidus esirinnas. Primaarenergia tarbimise suhe sisemajanduse kogutoodangusse on Eestis kolm korda suurem Euroopa Liidu keskmisest.“

Energiamajanduse korraldamise seadus koosneb teemaplokkidest. Seaduse kohaselt tuleb avalikul sektoril, eelkõige keskvalitsusel, olla eeskuju energiatõhususes. Keskvalitsuse asutusi kohustatakse rekonstrueerima aastas kolm protsenti oma hoonetest vähemalt energiatõhususe miinimumnõuete tasemel ehk D-klass. Samuti kohustatakse keskvalitsuse asutusi riigihangete läbiviimisel hankima edaspidi vaid kõrgemasse energiatõhususe klassi kuuluvaid hooneid, teenuseid ja tooteid, niivõrd kui see on majanduslikult põhjendatud.

Seaduses on üheks teemaplokiks riigi kohustus saavutada energiasäästu iga-aastaselt 1,5 protsenti kogu riigis lõpptarbijale müüdavast energiast 2020. aastani. See tähendab kokkuhoitava energia kogust Eestile sel perioodil 7,1 teravatt-tundi. Selleks rakendatakse erinevaid poliitikameetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest.

Poliitikameetmete planeerimiseks pannakse tarbimisteabe andmise kohustus suurematele energiaettevõtetele, kes peavad mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui tagantjärele. Samuti näeb seadus ette lõpptarbijate individuaalsete ja küttekulujaoturite või -mõõturite paigaldamist seal, kus nende kasutamine on majanduslikult mõistlik. Direktiivi nõude kohaselt on seaduses kohustus teha iga nelja aasta tagant suurettevõtetes energiaaudit, et luua eeldused ulatusliku energiasäästu saavutamiseks tööstussektoris laiemalt.

Seadusega rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi hinnangul on tegemist on 24. tunnil saavutatud kompromissiga, mistõttu pole lõpplahendus ideaalne. „Seaduse vastuvõtmisega maandasime riskid võimaliku kohtumenetluse algatamiseks Eesti riigi vastu direktiivi mitteülevõtmise pärast, mis halvima stsenaariumi korral tähendanuks trahvi 3,6 miljonit eurot aastas. Tunnustan kõiki osapooli saavutatud konsensusliku otsuse ja operatiivsuse eest,” ütles Kivimägi.

Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mõned sätted jõustuvad 1. oktoobril ja tuleva aasta 1. jaanuaril nagu näiteks nõuded avaliku sektori energiatõhusatele ostudele.

Riigikogu kiitis 66 poolthäälega (8 erapooletut) heaks kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (263 OE).

Otsusega nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Andres Anvelt, kuna nõukogu senine liige Mihkel Raud tegi omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumise avalduse. Ettepaneku nimetada rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Andres Anvelt tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) nägi ette tagada Riigikogu ajaloo seisukohalt oluliste dokumentide, dokumendikavandite ja salvestiste säilitamine.

Eelnõu algataja esindaja Andres Herkeli hinnangul tuleks tagada, et kui salvestised on tehtud, siis need ka säilitatakse. Herkeli sõnul tuleks säilitada ka komisjonides kasutatud paberkandjal materjale ja analüüse.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mille poolt hääletas 6, vastu 3 ja erapooletuid oli üks komisjoni liige.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jüri Adams leidis, et oleks vaja spetsialisti või töörühma Riigikogu kodukorra puuduste lahendamiseks. „Ega see, kui me hetkel lükkame kodukorra puudustega tegelemise kaugemasse tulevikku, ei tee meie jaoks ega järgmiste Riigikogu koosseisude jaoks asja paremaks,“ ütles Adams.

Hääletustulemus: 49 poolt, 21 vastu, üks erapooletu. Seega eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.

Seoses Mihkel Raua tagasiastumisega andis istungi alguses Riigikogu liikme ametivande Toomas Jürgenstein.

Fotod istungilt

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]

 

Tagasiside