Riigikogu ja 20. Augusti Klubi tähistasid täna Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäeva piduliku ühisistungiga, millest võtsid osa parlamentide spiikrid Lätist, Soomest, Taanist, Norrast ja Islandilt ning asespiikrid Leedust ja Rootsist.

Istungi alguses lauldi Eesti hümni E STuudio noortekooriga, mida juhatas dirigent Külli Lokko. Istungil pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Juris Karlsons, 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, Islandi parlamendi Althingi spiiker Einar K. Guᵭfinnsson, Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard, peaminister Taavi Rõivas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tänas oma kõnes 20. Augusti Klubi liikmeid, kes 25 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.02 võtsid vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

„Eesti on ja jääb vabaks riigiks. Meie taastatud iseseisvus seisab oluliselt tugevamal alusel kui varasem. Maailmas elavad demokraatlikud ja vabad rahvad on targemad ja teevad koos tööd, et oma vabadust kaitsta. Ja meie teeme seda sama tööd koos oma sõprade ja liitlastega,“ ütles Nestor.

Läti Ülemnõukogu saadik ja 4. Mai Deklaratsiooni Klubi President Juris Karlsons õnnitles 20. Augusti Klubi Eesti taasiseseisvumise aastapäeva puhul. „1990. ja 1991. aastal täitsime oma rahvale antud lubaduse ja saavutasime tunnustuse sellega, et tegime ajaloolise otsuse hääletada oma riikide iseseisvuse taastamise poolt pärast pool sajandit kestnud okupatsiooni,“ ütles Karlsons.

20. Augusti Klubi presidendi Ants Veetõusme sõnul ootas rahvas Eesti Vabariigi Ülemnõukogult iseseisvuse taastamise otsust ja otsustavad tunnid olid 20. augusti õhtuks saabunud. „Kui kõlas Ülo Nugise haamrilöök, mis kinnitas, et otsus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest on vastu võetud, siis oli see rõõmuks rahvale, kes oli kogunenud Toompea lossi esisele väljakule. Selline ühtekuuluvustunne saadikute ja rahva vahel saab tekkida vaid neil harvadel hetkedel riigi ajaloos, kui võetakse vastu ülitähtsaid otsuseid, mida just rahvas on oodanud ja tahtnud,“ ütles Veetõusme.

Veetõusme selgitas, et selle haamrilöögi ja otsusega lõppes üks etapp Eesti Vabariigi de facto taastamises. „Alguse sai see 16. novembril 1988 iseseisvusdeklaratsiooniga ja lõppes Eesti rahva triumfiga, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti Vabariik on oma iseseisvuse taastanud,“ ütles Veetõusme.

Islandi parlamendi Althingi spiikri Einar K. Guᵭfinnssoni sõnul ei unusta ta kunagi 1991. aasta ajaloolisi sündmusi. „Olin uhke meie valitsuse tegevuse üle, mida juhtisid peaminister Oddsson ja välisminister Hannibalsson. Meie valitsus toetas kindlalt Eesti nõudmisi saada tagasi iseseisvus ja tunnustas esimesena teie iseseisvust. Uudised Tallinnast ja pildid sellest, kuidas vaprad eestlased kaitsesid Tallinna teletorni, on mulle igaveseks mällu sööbinud,“ ütles Guᵭfinnson.

Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard meenutas oma kõnes, kuidas ta külastas Taani parlamendi delegatsiooniga Eestit iseseisvumise taastamise aastal. „Mäletan, kui rõõmsad ja uhked olid kodanikud, kellega me kohtusime. Samasugust rõõmu ja uhkust olen näinud ka täna,“ ütles Kjærsgaard. “Eestlased võitsid oma sõltumatuse tagasi suure julgusega – ja jõudu kasutamata,“ lisas Kjærsgaard.

Peaminister Taavi Rõivas tänas 20. Augusti Klubi liikmeid otsustusjulguse eest. „Teie rajatud vundamendile on hea Eesti tulevikku ehitada,“ ütles Rõivas.

Peaminister toonitas, et 25 aastat on aukartust äratav ajaühik kogu Eesti riikluse loo taustal, – meie taastatud iseseisvuse aeg ulatub juba üle veerandi kogu Eesti Vabariigi senise elupikkuse. „Samal ajal on veerandsada aastat vaid viiv inimkonna ajaloos ning seda enam võime olla uhked, kui palju oleme selle ajaga saavutanud,“ ütles Rõivas.

Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė kirjeldas oma kõnes 1991. aasta sündmusi. “Pärast ebaõnnestunud katseid lämmatada Nõukogude Liidus demokraatlikud protsessid ja pärast läbikukkunud riigipöördekatset, s.t. nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist, kuulutas Eesti Ülemnõukogu kohe, 20. augustil 1991 kell 23.02, Eesti Vabariigi iseseisvaks ja kutsus teisi riike taastama diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Läti tegi sama 21. augustil. 22. augustil 1991 taastas Leedu Vabariik diplomaatilised suhted Eesti ja Lätiga,“ ütles Valionytė.

29. augustil 1991 tunnustas Vene Föderatsioon Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 17. septembril 1991 astusid Eesti, Läti ja Leedu ÜRO liikmeks ning kolme Balti riigi lipud heisati üheaegselt ÜRO peakorteris.

„Tänasest vaatenurgast tundub uskumatu, kui palju saavutati nii vähese ajaga. Kolm väikese rahvaarvuga Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu –, mis ei olnud kunagi kaotanud oma lootust vabadusele, mängisid olulist rolli nõukogude impeeriumi hävitamises ja maailmakaardi muutumises tänu sellele,“ ütles Valionytė.

Kõned

• Riigikogu esimees Eiki Nestor
• Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Juris Karlsons
• 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme
• Islandi Althingi spiikri Einar K. Guᵭfinnsson
• Taani Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard
• Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė
• Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas

Istungi fotod (NB! Fotod laekuvad viivitusega)

Istungi kõnede täistekstid

Videosalvestis (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]