Riigikogu täiskogu istungil oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu, kus keskenduti eakana toime tulemise probleemidele ja lahendustele.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt andis oma ettekandes ülevaate komisjonis sel teemal seni toimunud aruteludest. Ta tõi välja, et arutelu sai alguse uue eakuse rahvakogule ja seejärel Riigikogule esitatud hoolduskindlustuse loomise ideest ja hoolduskoormuse rakkerühma töö ülevaatest, misjärel otsustas komisjon teha ettepaneku teema arutamiseks olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogus.

Kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ esindaja arst, geriaatria dotsent Kai Saks märkis oma ettekandes, et Eesti on hoolduse valdkonna rahastamises nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide seas viimaste hulgas ja hooldus on meil suuresti omastehooldajate kanda. Saksa hinnangul peaks riik hoolduse valdkonda rohkem panustama. Praegu  kasutatakse tema sõnul palju õendusabi teenust, mis on inimesele kõige soodsam, kuid tegelikult väga kallis teenus.

Hoolduskindlustuse ideed tutvustades ütles Saks, et vajalikke hooldusteenuseid või hüvitist seoses hooldamisest tekkinud kuludega saab abivajaja hoolduskindlustuse korral kokkulepitud tingimustel ja ulatuses ilma täiendava taotluseta ning ühesugustel alustel. Saks soovitas eeskujuna kaaluda Saksamaa näidet, kus ravikindlustust sõlmides tuleb sõlmida ka hoolduskindlustus. Ta selgitas, et Saksamaal saab hooldusvajaduse korral toetust välja võtta rahas, kuid ka teenustena, kusjuures teenuseid saab sel juhul suurema summa väärtuses.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul oli 2016. aastal Eestis 32 500 hooldusvajadusega inimest ning rahvastiku vananemisega võib 2023. aastaks hooldusvajadusega 65-aastaste ja vanemate arv kasvada enam kui 10 000 inimese võrra. Kuuse ütles, et praegu kulutatakse pikaajalise hoolduse kuludele 0,6 protsenti, realistlik eesmärk võiks olla 2–2,5 protsenti ja Põhjamaade tase oleks 4 protsenti SKTst.

Kuuse andis ülevaate hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille raames valmis ka Maailmapanga uuring. Selles ei soovitata Eestile sotsiaalmaksu sarnasel panusel põhinevat pikaajalise hoolduse kindlustust. Samas märkis Kuuse, et hoolduskindlustuse mõistele on erinevalt lähenetud. Tema sõnul on rahastuse osas variant tõsta tööjõumakse, mis oleks kindlustuse mudel, või kasutada solidaarset lahendust, kus töötavad inimesed maksavad kindlustusmakset, et hooldust vajavatele osutataks teenuseid. Samuti on Kuuse sõnul variant panustada riigieelarvest, suunates tähelepanu eelkõige KOV-teenustele ja nende pakkumisele.

Rääkides sellest, mida olukorra parandamiseks juba tehakse, ütles Kuuse, et käsil on mitu pilootprojekti, näiteks hoolduskoordinatsiooni pilootprojekt, samuti tuleb tegeleda kohaliku tasandi rahastuse küsimustega, et hoolduskoormuse teemad poleks nii erinevalt lahendatud, hoolduskoormusega inimestele on pakutud täiendavaid puhkusevõimalusi ja peagi kuulutatakse välja hange, et leida vabatahtlikke koondavaid organisatsioone.

Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff andis ülevaate eakatele mõeldud teenustest ja toetustest Tartu linnas. Tema sõnul on Tartus hooldusvajadus kuni 15 protsendil eakatest. „Kulutused üldhooldekoduteenusele on päris suured,“ nentis Kurrikoff. „Ja see on pidevalt kasvamas, sest hinnad tõusevad,“ lisas ta. Kurrikoff soovitas kogu Eestis mõelda erinevate teenuste, näiteks koduteenuse ja koduõendusteenuse integreerimisele, et kõik saaks võimalikult kaua olla koduses keskkonnas.

Olukorra parandamiseks andis Kurrikoff erinevaid soovitusi. Tema ettepanekute seas olid näiteks omastehoolduse baasrahastussüsteemi loomine, perekonnaseadusest tuleneva pereliikme ülalpidamise kohustuse jagamine pooles ulatuses riigi ja KOViga ning hooldusvajaduse tasemest sõltuv toetus. Samuti võiks tema sõnul olemas olla teenuste miinimumstandardid ja soovituslikud juhised iga teenuse kohta.

Eakana hakkamasaamise arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Viktor Vassiljev (KE), Monika Haukanõmm (VA), Tiina Kangro (IRL), Helmen Kütt (SDE), Maris Lauri (RE), Marika Tuus-Laul (KE), Mart Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (KE).

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) sätestatakse täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.

Eelnõu järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvad isikud ei oleks korruptiivsete kuritegude eest karistatud. Eelnõuga seatakse volikogu esimeestele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhataja, juhatuse liige ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või juhi asetäitja.

Eelnõu järgi otsustab vallavanema või linnapea teenistuslähetusse saatmise edaspidi valla- või linnavolikogu esimees. Valla- või linnavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmise üle hakkab otsustama vallavanem või linnapea. Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]