Riigikogu liige Aivar Sõerd uuris infotunnis rahandusminister Martin Helmelt, kuidas ta pensionireformi eelnõu käivitajana on rahul esimeste tulemustega ja kas arengud vastavad seatud eesmärkidele.

Helme ütles, et kui 2016. aastal olid pensionifondides Eesti majandusse tehtud investeeringud umbes 150–200 miljonit eurot, siis nüüd on need lähenemas 600 miljonile. „Finantsinspektsioon on teinud ära stressitestid ja ütleb, et sisuliselt ei ole ohtu, et meie pensionifondid muutuvad maksejõuetuks või see n-ö osaku hind oluliselt väheneb pensionireformi tõttu,“ rääkis Helme.

Tema sõnul tuleb aga riskiga arvestada ja selle vastu rohtu otsida. „Likviidsuse juhtimise huvides peavad pensionifondid üle vaatama oma investeeringud Eesti-sisestesse reaalinvesteeringutesse. Ja see on murekoht. Ja selle vastu on pensionireformi eelnõu ettevalmistamise käigus läbi töötatud erinevaid ettepanekuid turuosalistelt endilt,“ lisas minister.

Helme täpsustas, et likviidsuse tagamiseks on olemas mitmed tasakaalustavad või riski maandavad meetmed, mis tulevad tema kinnitusel kindlasti Riigikogus menetlusel kaalumisele. „Nii et oleme neist riskidest teadlikud, aga esiteks nende riskide mahud kogu pensionifondi ja kogu Eesti kapitaliturgu arvestades on piisavalt väikesed, et nad mingit süsteemset ohtu ei kujuta. Ja teiseks me oleme otsinud viise ja ma arvan, et me oleme ka leidnud viise, kuidas neid riske maandada.“

Rahandusminister tõi ka näiteid meetmetest, millest üks on kümneaastane n-ö külmutusperiood. „Kui inimene liitub pensionifondiga või lahkub fondist, siis ei saa ta kümme aastat teistpidi olla. See on justnimelt selle jaoks, et seda pendeldamist ja volatiivsust oleks vähem. Teine konkreetne meede, milles ei ole kokku lepitud, aga mida me tõsiselt kaalume, on fondidel likviidsuslaenu ülempiiri tõstmine. Praegu on see 10 protsenti. Me arutame, kas seda kahekordistada või tõsta veidi rohkem, mis võtab selgelt maha riski, et meil tekib fondides likviidsusprobleem. Aga ülejäänud osa on muidugi investeerimisstrateegia valik ja see jääbki investorite otsustada,“ rääkis Helme.

Rahandusminister Martin Helme vastas ka Hanno Pevkuri küsimustele riigi toimimise ja Katri Raiki küsimusele võrdsete õiguste kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Taavi Rõivase küsimusele uurimisprotsesside politiseerimise, Indrek Saare küsimusele väärtusvalikute, Jaak Juske küsimusele valitsusjuhtide, Jürgen Ligi  küsimusele riigi huvide kohtus esindamise ja Lauri Läänemetsa küsimusele valitsuses toimuva kohta.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Jüri Jaansoni küsimusele raudteeseaduses puudega inimeste erandite pikendamise kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]