Riigikogu liikmed esitasid infotunnis peaminister Jüri Ratasele küsimusi kriisideks ja koroonaviiruseks valmistumise kohta.

Riina Sikkut küsis, kas peaminister peab kriisiolukorras tähtsaks koostööd ja läbipaistvat infovahetust.

Peaminister Ratas ütles küsimusele vastates, et valitsuse kabinetiistungid toimuvad viimasel paaril kuul mitu korda nädalas, et kaasata parimad eksperdid. „Jah, me oleme seda teinud, teeme ka kindlasti seda jätkuvalt. Valitsuse viimastel kabinetiistungitel on Terviseamet alati olnud kohal, Sotsiaalministeeriumi eksperdid on olnud kohal, Siseministeeriumist, ja kindlasti seda me ka jätkame,“ selgitas Ratas.

Peaminister lisas, valitsus alustas koroonaviiruse tõkestamise osas tegutsema juba nädalaid tagasi. „Minu jaoks ja valitsuse jaoks on täna kindlasti kõige olulisem tagada Eesti inimeste elu.“

Veel ütles Ratas, et igal hetkel arenevas olukorras, mis mõjutab ka majandust ning fiskaalpoliitikat, on vaja ka koostööd opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Ratas rääkis, et finantsilises mõttes riik hätta ei jää ja finantsvahendid on riigil olemas. Lisaks on tema kinnitusel riigil olemas ka võimekus laenata, kui seda ühel hetkel vaja on. „Loomulikult me ei saa üle ega ümber nendest ohumärkidest, mis meil täna majanduses on, ja majanduses on meil hetkel mitmeid ohumärke. Ma arvan nii, et on selge ju see, et senised majandusprognoosid tänase seisuga võib öelda, et enam ei kehti. Samas uusi selliseid kindlaid prognoose on veel võimatu teha ja sestap peame valmis olema ka võimalikuks kriisiks.“ Ratase sõnul käib rahandusministri juhtimisel koos ka vastav töörühm, mis parasjagu kaardistab võimalikke ohtusid.

Keit Pentus-Rosimannus uuris peaministrilt, millised plaanid on riigil puhuks, kui koroonaviiruse tõttu kehtestatud karantiininõuetest või soovitustest ei peeta kinni.

Ratas selgitas, et nakkushaiguse levitamise eest on Eesti seadustes ette nähtud rahaline karistus. „On isegi ette nähtud vangistus vastavalt karistusseadustikule, kui ei peeta Terviseameti, ütleme, juhistest ja korrast kinni. Nüüd täna on siis seis selline, et kõigil haigestunutel ja lähikontaktsetel on õigus oma perearstilt haiguslehte taotleda ning ka hüvitist saada. Seda sai veel eraldi palutud Terviseametist, et antakse ka vastav signaal, et kui inimesed tõesti, kes ei ole hetkel haiged, aga, ütleme, lähikontaktsed on, et nad siis, perearstid sellesse suhtuksid mõistvalt. Nüüd edasi, riskipiirkondadest saabunute puhul lähtub perearst konkreetsest juhtumist, loomulikult see on küsimus sümptomite olemasolust ja ka võimalusest, kas ta on siis nakatunuga kokku puutunud või ei ole,“ rääkis Ratas.

Peaminister lisas, et kui peaks kehtestama ametlik karantiin, siis toimub haiguslehtede hüvitamine sarnastel alustel tavalise haiguslehe väljastamisega.

Peaminister vastas ka Andres Suti küsimusele siseturvalisuse ja kriisideks valmisoleku kohta,  Jüri Jaansoni küsimusele viipekeeletõlkide teemal ja Jürgen Ligi küsimusele majanduse elavdamisest.

Riigihalduse minister Jaak Aab vastas Helmen Küti küsimusele omavalitsuste rahastamise kohta, Katri Raiki küsimusele õiglase ülemineku mehhanismist ja Ida-Virumaast ning Urve Tiiduse küsimusele regioonide valmisolekust pandeemia korral.

Mart Võrklaev küsis keskkonnaminister Rene Kokalt metsa istutamise kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]