Riigikogu infotunnis räägiti kevad-suvistest raietest
Riigikogu liige Heiki Hepner uuris tänases infotunnis keskkonnaminister Tõnis Mölderilt raiete piiramise kohta, mis tõi tema sõnul kaasa inimeste sundpuhkuse.
Hepner märkis küsimust esitades, et tänavune kevad tõi metsasektorisse paraja segaduse, kui ilma üleminekuajata otsustati muuta kehtivat õiguspraktikat ja hakata peatama kevadsuviseid raieid. „Lõuna-Eestis on see viinud juba selleni, et inimesi on saadetud sundpuhkusele ja on teada ka, et on kaalumisel riigi vastu nõuete esitamine. Miks me valisime sellise ratsarünnaku stiilis probleemi käsitlemise ja mis tulevikus tegelikult saama hakkab?“ küsis Hepner.
Keskkonnaminister ütles vastuses, et õiguspraktikas ei ole viimastel aastatel toimunud muutusi. „Meil kehtivad jätkuvalt looduskaitseseadus, metsaseadus ja loomakaitseseadus, mis reguleerivad lindude pesitsuse temaatikat. Oluline on pöörata rõhku just sellele, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik – ma rõhutan sõna „tahtlik“ – hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Samuti on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,“ rääkis Mölder.
Tahtlikkuse tõlgendus on ministri sõnul jäänud eri aegadel lõpuni lahti seletamata. „Julgen siitpoolt öelda, et selline praktika muutus, mida tänavusel aastal Keskkonnaamet on vastu võtnud, ei lähe hea halduse tavaga kokku,“ sõna minister. Ta juhtis tähelepanu, et Keskkonnaamet ei saa ega tohigi jätta läbi vaatamata ühtegi neile laekuvad kaebust ja pesitsusaegse raie peatamisel tuleks eelkõige seda hinnata, kas sellel on linnustiku soodsa seisundi saavutamisele mingisugune mõju.
Mölder lisas, et tänavu on eilse päeva seisuga kokku esitatud 232 kaebust, mis kõik küll ei puuduta ainult metsandussektorit ja metsamajandamistegevus on peatatud 37 eri paigas. „Sellel on kahtlemata oma majanduslik mõju metsandussektorile, aga ma arvan, et sellel on oma mõju ka lindudele soodsa seisundi saavutamisele,“ ütles keskkonnaminister.
Heiki Hepner uuris lisaks, kas enne järgmiste sammude astumist tuleks läbi viia sotsiaal-majandusliku analüüs ja välja selgitada, kui efektiivne on seni olnud riigimetsas raierahu ehk pesitsusaegse metsade majandamise keelamine.
Mölder märkis vastates, et saatis Keskkonnaametile märgukirja. Tema sõnul tuleb hinnata, kas Keskkonnaametile laekunud kaebus on sisuline ja vastavalt sellele tuleb ka reageerida – teha kohapealset paikvaatlust või otsustada koostöös maaomanike ja teiste volitatud esindajatega, kas maalapil toimuv majandustegevus on seotud lindude häirimisega.
Samuti tuleb ministri sõnul hinnata seda, kas tegevus peatada kogu territooriumil või ainult konkreetses pesitsuspiirkonnas. Lisaks peab Keskkonnaamet ministri hinnangul erinevate sektorite tasakaalupunktile võimaluste piires vastu tulema ja leidma neile võimalikult mõistlikud lahendused.
Lõpetuseks ütles keskkonnaminister, et lähiajal tuleks looduskaitseseadus üle vaadata ning täpsustada, mida mõista pesitsusrahu all, mida mõista raierahu all ja mis on tahtlik hävitamine. „Ja kui me oleme selle debati siin Riigikogu saalis läbi pidanud, siis ma arvan, et see annab selge signaali nii kogu metsandussektorile, looduskaitseorganisatsioonidele kui ka selgema juhise Keskkonnaametile, kes selle üle tänase seaduse järgi peab järelevalvet tegema,“ rääkis Mölder.
Keskkonnaminister vastas ka Merry Aarti küsimusele tasakaalust loodushoiu ja elu toimimise ning püsimajäämise vahel.
Peaminister Kaja Kallas vastas Jevgeni Ossinovski küsimusele metsapõletusest Narva jaamades, Anti Poolametsa küsimusele vabast liikumisest Soome ja Eesti vahel, Jaak Valge küsimusele Eestisse toimuvast sisserändest, Aivar Koka küsimusele koduomanike huvide eest seismisest ning Kalle Grünthali küsimusele vaktsineerimisest.
Infotunni stenogramm.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)
Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]