Riigikogu liige Indrek Saar uuris infotunnis peaministri ülesannetes riigihalduse ministrilt Jaak Aabilt haiguspäevade võimaliku varasema hüvitamise kohta.

Saar ütles küsimust esitades, et situatsioonikeskuse eilse raporti kohaselt on 60 protsenti haiguskolletest töökohakolded. Tema sõnul on selles kontekstis väga oluline, et inimestel ei oleks täiendavat survet minna haigena või haigussümptomitega tööle ja et ka tööandja oleks motiveeritud, et inimene ei tuleks võimalike nakkustunnustega tööle. Saar sõnas, et haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast maksaks Rahandusministeeriumi arvutuste järgi selle aasta lõpuni 8,5 miljonit eurot. Ta küsis, kas minister Aabil on plaanis veel lisaeelarve raames teha ettepanek viia sisse muutus ja leida see raha haiguspäevade hüvitamiseks esimesest päevast.

Aab ütles vastuses, et praeguse korra järgi on ainult esimene haiguspäev inimese omavastutus, teine kuni viies päev on tööandja vastutus ja sealt edasi haigekassa vastutus. Selline muudatus hakkas kehtima 1. jaanuarist ajutise meetmena ja pidi kehtima aprilli lõpuni, kuid valitsus tõi Riigikokku eelnõu, mis pikendaks seda korda aasta lõpuni. Ta ütles, et hüvitamise alguse ehk haigekassat ja haigekassa eelarvet puudutava küsimuse puhul tuleb saada kokkuleppele ka tööturu osapooltega – tööandjate esindajatega, töövõtjate esindajatega. „Taoline kokkulepe võttiski päris palju aega ja kui see kokkulepe saavutati, siis vastav eelnõu toodi Riigikogusse,“ sõnas Aab. „Meie tööturu osapooltega läbi räägitud lahendus on see, mida me pakume, mis on eelnõuna esitatud ja mis on ka lisaeelarve mõjuna arvestatud 12 miljonit eurot,“ lisas ta.

Minister tõi praegu Riigikogus menetluses oleva eelnõu puhul esile, et seal on selgelt määratletud, et lähikontaktne, kes on sunnitud jääma isolatsiooni, saab haigushüvitist haigega samadel alustel. „Ka see on selge edasiminek, mis võimaldab nii COVID-haigetel kui ka lähikontaktsetel püsida isolatsioonis, see leevendab nende sissetulekut ja kindlustab neile kindlasti osa sissetulekust,“ täpsustas ta.

Sarnase küsimuse esitas Jaak Aabile ka Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul on töökohakolded praegu kohad, kus oleks võimalik kontakte vähendada.

„Ega ma ei ütle, et see ettepanek kuskile ei kõlba. Iga asi, mis vähendab kontakte, on hea. Aga alati on olemas teatud ressursid. Neid ressursse tuleb kasutada, näiteks haigekassa omasid haiglatele erakorralisteks kuludeks, viirusehaigetega tegelemiseks jne, jne. Ega ei ole kuskil lõputut kotti, kust seda raha saab võtta. Ikka tuleb teha valikuid. Kui teie valik on selline, siis tehke selline ettepanek,“ ütles Aab oma vastuses.

Ta rääkis ka seda, et valitsus arutas eile, kuidas aidata tööandjaid-ettevõtjaid, kellel kuidagi ei ole võimalik kaugtööd teha. „Selge soovitus on see, et kõigis töökollektiivides peaks olema infektsioonivolinik, keegi töötajatest või juhtkonnast, kes seda küsimust eraldi jälgib ja teeb ka vastavad juhised oma töökollektiivis, kuidas distantsi pidada, millistes protsessides maske kanda. Ja kutsun üles ettevõtjaid julgelt pöörduma ka Terviseameti poole. Terviseamet on valmis nõustama. Ja ma tean, et osad kohalikud omavalitsused on sellele tähelepanu pööranud, et koos Terviseametiga on nõus minema ka ettevõtjatele-töökollektiividele appi,“ rääkis Aab.

Jaak Aab vastas ka Helir-Valdor Seederi küsimusele kriisimeetmete ja Riina Sikkuti küsimusele viiruse leviku tõkestamise kohta.

Justiitsminister Maris Lauri vastas Helle-Moonika Helme küsimusele seksuaalse enesemääratluse, Martin Helme küsimusele alaealiste kaitsmise, Kert Kingo küsimusele õigusriigi ja Tarmo Kruusimäe küsimusele seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise kohta.

Kultuuriminister Anneli Ott vastas Raivo Tamme küsimusele lisaeelarve kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]