Riigikogu ei avaldanud umbusaldust haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
Riigikogu võttis täna vastu kaks seadust, ametivande andis uus riigikohtunik ning arutati 28 Riigikogu liikme umbusaldusavaldust haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele.
Riigikogu täiskogu tänase istungi alguses andis ametivande uus Riigikohtu liige Martin Triipan.
Vastu võeti kaks seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega.
Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse määrusega kaks suuremat nõuet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami märgisega ning selle kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Reklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.
Erinõuded nähakse ette internetipõhisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka läbipaistvuse nõuded.
Eelnõu kohaselt teevad Eestis poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõuga nähakse nõuete rikkumise eest ette ka väärteokaristused.
Teisel lugemisel viidi seadusesse muudatused, millega loobutakse eraldi ekspertkomisjoni loomisest ning antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus küsida vajadusel erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt arvamust, et aidata keerukamatel juhtudel selgitada, kas konkreetne teavitus, sõnum või tegevus kvalifitseerub poliitreklaami määruse tähenduses poliitreklaamiks.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Varro Vooglaid (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I).
Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 42 ja vastu 26 Riigikogu liiget.
Samuti võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus (759 SE), millega täpsustatakse e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid.
Eesti teabeväravast eesti.ee saab seaduse kohaselt sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mis arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul.
Seadusega luuakse ka andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi. Samuti luuakse eelnõuga tõlkeandmekogu, kus riigiasutused saavad hallata tellitavaid tõlkeprojekte. Seaduse järgi avatakse tõlkevärav kõigile 2027. aastast, võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Rain Epler (EKRE), Ando Kiviberg (E200),
Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 47 ja vastu kaheksa, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Vastu võeti üks otsus
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevate vaimse tervise probleemide leevendamiseks“ eelnõuga (775 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja laste heaolu ja vaimse tervise kaitseks abinõud, mis ennetavad ja vähendavad sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevaid probleeme.
Eelnõu kohaselt peab valitsus tagama, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostaks järelevalvet sotsiaalmeedia platvormide üle, nagu näeb ette digiteenuste määrus, mida Eesti praegu suures osas ei täida. Seletuskirja kohaselt näitavad uuringud, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ja privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu, ent praegu puuduvad Eestis tõhusad meetmed, mis aitaks ennetada sotsiaalmeedia kasutamisest tingitud terviseprobleeme lastel.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Irja Lutsar (E200), Jaanus Karilaid (I), Signe Riisalo (RE), Vadim Belobrovtsev (KE), Madis Kallas (SDE) ja Rain Epler (EKRE).
Lõpphääletusel oli otsuse vastu võtmise poolt 66 ja vastu üks Riigikogu liiget.
Teine lugemise läbis neli eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE), mille eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.
Eelnõuga kaasajastatakse 25 aastat kehtinud seadust, et Eesti geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed saaks kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Eestis on 212 000 geenidoonorit, mis on inimese kohta rahvastikust maailmas suurim osakaal.
Praegu ei ole geenidoonori ja andmete taotleja jaoks piisavalt selge, milliseid andmeid ja kuidas Eesti geenivaramus töödeldakse ning kuidas neid kasutada saab. Edaspidi saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas ta lubab oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes kasutada.
Teadlased ja arstid saavad geenidoonori loal täiendada terviseandmeid riigi infosüsteemidest, mis võimaldab loobuda terviseandmete topelt säilitamisest. See loob eeldused parema personaalmeditsiini teenuse pakkumiseks, aidates kaasa haiguste varasemale avastamisele ja ennetamisele, terviseteadlikkuse kasvule ning riskikäitumise vähenemisele. Samuti võib see toetada täppisravi ja ravimite kõrvaltoimete vähenemist.
Muudatusega antakse kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse.
Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar (E200).
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõuga (761 SE) lihtsustatakse tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet ning kaotatakse sisutühjad või dubleerivad kohustused. Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ega vasta tegelikele terviseriskidele.
Koolide ja sotsiaalteenuste, näiteks lapsehoiu, asendushoolduse ja turvakodude puhul kaob kohustus küsida tegevusloa taotlemisel eraldi Terviseameti hinnangut. Terviseamet hindab terviseohutust ruumide kasutusele võtmisel ja hiljem järelevalves. See teeb asutuste käivitamise ja teenuste pakkumise kiiremaks.
Eelnõu järgi kaotatakse ka liiga detailirohked nõuded noortelaagritele. Praegu tuleb laagri korraldajal järgida nõudeid näiteks söögiaja kestuse osas, mille täitmist peab Terviseamet kontrollima. Eelnõuga kaotatakse erinõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine paindlikumaks ning vähendada Terviseameti järelevalve vajadust.
Kohalike omavalitsuste osas vabastatakse Terviseamet topeltkontrollist. Eelnõu järgi loobutakse nõudest, et Terviseametile tuleb teadmiseks esitada mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad, kuivõrd amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE) eesmärk on vähendada tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piirata nende heitkoguseid.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uute, osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate määrustega. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele.
Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt, näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab eelnõu rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.
Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle. Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks ning käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob eelnõuga kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust.
Juhtivkomisjon tegi eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid. Ühe muudatusettepaneku järgi ei pea Ravimiamet ja Transpordiamet enam esitama aruandeid Eestis turustatud ravimites sisaldunud fluoritud kasvuhoonegaaside ja liiklusregistris arvel olevate külmikautode arvu kohta, sest need andmed on nüüd kättesaadavad avaandmetena.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Algatuse eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek.
Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Eelnõu aitab täita Eesti ja ELi energia- ning kliimaeesmärke.
Juhtivkomisjon viis eelnõusse teiseks lugemiseks muudatusi. Näiteks täiendati eelnõu „geotermilise energia“ terminiga, mida tuleb samuti taastuvenergia eesmärke täites arvesse võtta. Lisaks jäetakse välja viited veeldatud biometaanile, millega seotud regulatsiooniga tegeletakse terviklikult taastuvenergia direktiivi transpordisektoriga seotud sätete ülevõtmisel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Vladimir Arhipov (KE) ja Reili Rand (SDE).
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 39 Riigikogu liiget ja sellega lõpetati eelnõu teine lugemine.
Esimene lugemise läbis neli eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), mis võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.
Eesti vanglahoonete ülalpidamine on nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitaks hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.
Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui teda on karistatud teo eest, mis on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.
Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits, Tõnis Lukas (I), Varro Vooglaid (EKRE) ja Madis Timpson (RE).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 21 ja vastu 41 Riigikogu liiget ja sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu (784 SE), millega võetakse üle kaks ELi direktiivi: liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev direktiiv (Rootsi direktiiv) ning direktiiv, millega viiakse nõukogu otsus vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusnormidega.
Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Eelnõuga sätestatakse, et teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.
Terrorismialase teabevahetuse reeglid viiakse vastavusse liidu õigusnormidega, mis käsitlevad isikuandmete kaitset.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE). Konventsiooniga luuakse Euroopa Nõukogu raamistikus Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon, mille ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata hüvitussummad. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ja registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõude 13 kategoorias. Teine sammas on kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavad summad. Kolmanda sammuna tuleb luua kompensatsioonifond, mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.
Eesti allkirjastas konventsiooni mullu detsembris Haagis koos veel 33 riigi ja Euroopa Liiduga. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kristo Enn Vaga (RE), Raimond Kaljulaid (SDE) ja Peeter Tali (E200).
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), millega muudetakse seadust, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge.
Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge, et ühe sõiduga saaks vedada rohkem kaupa. Muudatuse jõustumisel veaks kaks 25,25 meetri pikkust autorongi sama koguse kaupa, mille vedamiseks on praegu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleks lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas. Samuti saab loa andja kehtestada ajapiiranguid.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Allas (SDE).
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Leo Kunnase algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (757 SE) sooviti täiendada Riigikogu kodukorda sättega, mille kohaselt võiks vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud või sõltumatut Riigikogu liiget moodustada fraktsiooni. Samuti soovitakse eelnõuga muuta Riigikogu tööaja korda, koondades kõik töönädala eelnõude hääletused ühele päevale.
Veel soovitakse sätestada, et arupärimisele vastaja peab vähemalt 24 tundi enne suuliselt vastamist esitama arupärijale ja Riigikogu juhatusele kirjaliku vastuse. Muuta soovitakse ka kollektiivsetele pöördumistele vastamise aega ning kohustada Riigikogu korraldama olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kui pöördumisel on üle 50 000 allkirja.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu (I).
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja vastu 12 Riigikogu liiget ja sellega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu ei avaldanud umbusaldust haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
Riigikogu arutas ka 28 Riigikogu liikme esitatud kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele.
Umbusaldusavalduse algatajate esindaja Vadim Belobrovtsev tõi oma ettekandes esile, et kaheksa või lausa üheksa reformi samaaegne käivitamine oli lühinägelik ja liiga ambitsioonikas samm. „See on aga viinud selleni, et ministeerium ei tule oma ülesannetega toime, protsessid takerduvad ja õppekvaliteet kahaneb,“ märkis ta. Muu hulgas viitas Belobrovtsev Eesti Koolijuhtide Ühenduse eelmisel nädalal tehtud avaldusele, milles rõhutatakse, et koolijuhid väljendasid juba sügisel Haridus- ja Teadusministeeriumile muret, et õpikohustuse ea tõstmine 18-aastaseks saamiseni on küll rakendunud, aga sellega kaasnevad praktilised lahendused on lõpuni läbi mõtlemata. „Põhikooli lõpetamise tingimused avaldati nende sõnutsi alles teisel jõulupühal. Lisaks koolijuhtidele on pöördunud HTM-i poole ka Eesti Õpilasesinduste Liit ning Eesti Lastevanemate Liit selge sõnumiga: põhikooli lõpetamise gümnaasiumidesse ning kutsekoolidesse vastuvõtmise tingimused peavad olema selged õppeaasta alguses. Et ka õpilaste hulgas, keda muudatused otseselt puudutavad, on tekkinud ebakindlus seoses süsteemi ebaselgusega, paluti lükata muudatused edasi järgmisesse õppeaastasse. Ministeerium aga – vaatamata sellele, et ei suutnud ise ettevalmistustöödes oma lubadustest kinni pidada, algatada õpilaskandidaatide sisseastumiseks koolieelistuste äramärkimise võimaldamiseks seadusemuudatus, seadistada aegsasti vastuvõtu sisseastumise infosüsteem SAIS3, kinnitada aegsasti kutseõppe riiklikud õppekavad – ei võtnud muudatuste objektiks muutunud partnerite ettepanekuid isegi arutelu alla,“ kirjeldas Riigikogu liige tekkinud olukorda koolides.
Samuti tõi Belobrovtsev esile kõrghariduse kroonilist alarahastamist, mis paneb ohtu tasuta kõrghariduse põhimõtte. „Kuna tekkinud segaduse eest vastutab kõiki neid muudatusi kavandanud ja täitmata lubadusi jaganud minister, algatasid Isamaa, Keskerakonna ja EKRE Riigikogu fraktsioonid Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel minister Kristina Kallase umbusaldamise,“ sõnas ta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis oma ettekandes, et eelmisel nädalal Riigkogus esitletud inimarengu aruandes räägitakse Eesti haridussüsteemist kui eduloost ning meie lapsed teevad rahvusvahelises võrdluses suurepäraseid tulemusi ja esinevad oivaliselt olümpiaadidel. „Selle oivalisuse eduloo taga on hulgaliselt varje,“ nentis Kallas. Tema sõnul on üks suuremaid varje olnud aastakümneid see, et iga-aastaselt kukub haridussüsteemist 16-aastaselt välja hunnik lapsi selle tõttu, et nad ei ole selgeks saanud eesti keelt või neil on õpiraskused, puuduvad õpioskused ja õpimotivatsioon, või on neil probleeme vaimse tervisega ning nad pole saanud piisavalt abi. Minister nentis, et nende jaoks on gümnaasiumi või kutsekooli uksed olnud seni lukus ning nad on ära kadunud. „Õppimiskohustuse pikendamise protsessi eesmärk ei ole mitte kedagi sundida istuma koolipingis kuni 18. eluaastani. Sellesama protsessi eesmärk on täpselt see, mida ma kirjeldasin: leida varjust välja need lapsed, kes kaovad meil ära 16-aastaselt,“ selgitas ta.
Kallas tõdes, et reforme on tõesti korraga palju käsil, kuid samal ajal pole mõeldav nendega oodata. „Mitu põlvkonda lapsi peab veel 16-aastaselt haridussüsteemist lahkuma ja 50-aastaselt oma murega üksi olema, kui nad tegelikult ei saa enam edasi õppida? Kui kaua me veel ootame? Mina arvan, et meil ei ole tegelikult mandaati enam oodata,“ sõnas Kallas.
Samuti avaldas minister kahjutunnet selle üle, et plaanitud sisseastumiste infosüsteem lubatud ajaks valmis ei saanud. „Siiras vabandus kõigi õpilaste ees, et me seda infosüsteemi valmis ei saanud. Selle infosüsteemi puhul sai saatuslikuks koormustest, mis küll teatud funktsioonide juures töötas, aga teatud funktsioonide juures koormusele vastu ei pidanud. Nii et meie soov on järgmiseks kevadeks see infosüsteem saada kindlaks, aga see tähendab seda, et see infosüsteem peab töövalmis olema septembrikuuks 2026. aastaks.“
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Tõnis Lukas (I), Reili Rand (SDE) ja Anti Poolamets (EKRE).
Ministri umbusaldamise poolt hääletas 22 Riigikogu liiget ja sellega ei avaldanud Riigikogu ministrile umbusaldust.
Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu enamuse hääli ehk vähemalt 51 Riigikogu liikme häält.
Istung lõppes kell 01.26.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
