Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus toimus Isamaa fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Energiakriisist elektrišokini“.

Riigikogu liige Aivar Kokk märkis oma sõnavõtus, et energiatootmine peaks olema keskkonnasõbralik, taskukohane ja samas peab olema tagatud energiajulgeolekukindlus. „Me teame, et umbes 70 protsenti energiast toodetakse Euroopas fossiilsetest kütustest. Meie soov on end lahti siduda Venemaa energiast, gaasist, vedelkütusest, elektrist, ja kindel eesmärk peaks olema üleminek roheenergiale,“ rääkis ta.

Koka sõnul tuleb elektri hind Baltikumis gaasi hinnast lahti siduda ja selle ainus võimalik lahendus on panna kiire täiskäik maismaatuuleparkide rajamisele ja minna kiiresti edasi avamere tuuleparkide rajamise ettevalmistustöödega. „Me ei saa siin rääkida kümne aasta perspektiivist, vaid lähema kahe, kolme, nelja aasta perspektiivist,“ rääkis Kokk. „Kõige odavam elekter tuleb maismaa tuulepargist. Viimased kümme aastat ei ole Eestis ehitatud mitte ühtegi uut tuuleparki. Meil on olemas küll investorid, kes oleks valmis neid rajama, aga takistusi on rohkem,“ märkis Kokk.

Koka sõnul tuleks teha kõik selleks, et Tootsi tuulepark valmis 2024. aastal, Aidu tuulepark võiks elektrit tootma hakata hiljemalt 2025. aastal ning meretuulepargid muutuks konkurentsivõimeliseks 2027. aastast. „Kui arendajatele kaigaste kodaratesse loopimine lõpetatakse, võib juba 2024. aasta lõpus teha investeeringute otsuseid ning hiljemalt 2028. aastal oleks 1000‑megavatine Liivi tuulepark töös. Enne seda jõuaksime rajada mitu maismaa tuuleparki. Ainuüksi Liivi tuulepark rahuldaks 50 protsenti Eesti energiavajadusest,“ märkis Kokk.

Lisaks tegi Kokk ettepaneku vabastada koduomanikud paariks-kolmeks aastaks kuni 15-kilovatiste päikeseparkide rajamisel ja salvestite paigaldamisel käibemaksust. „Salvestid annavad ka selle, et me koormame võrke vähem ja samas öisel elektritarbimisel saab majaomanik kasutada juba salvestatud energiat või salvestada odavat elektrit, mida tarbida päeval. Samuti võidab ühiskond sellest, et ei pea nii palju võrkudesse investeerima,“ sõnas Kokk.

Praegu tuleb aga Koka sõnul kiirustada LNG gaasi vastuvõtu taristu loomisega. „Tänane julgeolekuolukord ja Venemaa gaasi hind on loonud olukorra, kus tuleks valitsusel selgelt öelda, et Eesti ei tarbi järgmisest aastast Venemaal toodetud gaasi. Selle lahenduseks peame sügiseks valmis ehitama LNG gaasi vastuvõtu taristu, ühenduse gaasitrassiga, rentima LNG laeva ja ostma piisavas koguses vedeldatud gaasi.“

OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson tõdes, et on päris selge, et Euroopa Liit ei vabane Venemaa gaasi sõltuvusest 2022. aastal. Alliksoni sõnul on kõige suurem Vene gaasi alternatiiv veeldatud maagaas ehk LNG, aga see tähendab eelkõige lähiajal väga suurt nõudlust LNG järele. „Kui vaadata Euroopa Liidu kaarti, siis on näha, et LNG terminale /—/ on tegelikult põhiosas Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja Ühendkuningriigis, on ka Põhjamaades, ka Rootsi on päris hästi kaetud. Aga kahjuks ei ole neid Saksamaal, Kesk-Euroopal ei ole tegelikult suuri alternatiive. Saksa, Austria, Slovakkia, võib-olla need on maad, mis on kõige enam Vene gaasist mõjustatud. Üle poole Saksamaa gaasiimpordist tuleb täna Venemaalt ja see on torugaas ja LNG-gaas kokku. Kogu gaasisüsteem Euroopas ongi üles ehitatud olnud arvestusega, et see gaas tuleb enamasti Venemaalt. Selle ümberehitamine lühikese ajaga ei ole võimalik,“ tõdes ta.

Küll aga päästaks LNG-projekti teostamine Paldiskis Alliksoni sõnul järgmise talve Eesti gaasivarustuse. „Kindlasti tahaksin tunnustada projektis osalejaid ja ma arvan, et see on väga kõva sõna,“ sõnas ta ja lisas, et turuosaliste jaoks on tähtis ühel hetkel teada saama, millal saab LNG-laevu tellida, et gaasi vastu võtta, millised on tariifid ja kalendriplaanid. „1. november terminali valmimist ei pruugi tähendada seda, et 1. november tuleb sisse ka maagaasi,“ märkis ta.

„Oluline aspekt on see, et valge laev, mis seal Paldiskis võiks olla, ta päästab meid varustuskindluse seisukohast, aga ta ei päästa hinnašokist, kui Vene gaasitarned katkevad.“ Allikson osutas, et jaanuaris-veebruaris enne sõda oli gaasi hind umbes 65 ja 95 euro vahel megavatt-tunni kohta, mis pärast sõja algust 7. märtsiks tõusis 345 euroni ning praegu liigub kusagil 100 ja 105 euro megavatt-tunni vahel. „Aga see 345 on märk. See tähendab seda, et suure tõenäosusega päeval, kui on ikka lõplikult selge, et täna enam ei tule Euroopasse lisaks Vene gaasi, siis ma kardan, et see hind on lähemal 345-le kui 100-le. See oht on päris tõsine.“

Alexela kontserni juhatuse esimees Marti Hääl rõhutas, et gaasist rääkides tuleb tähelepanu pöörata gaasi kasutamise kohtadele – gaasi ei kasutata mitte põhienergiatarbimise katmiseks, vaid ainult nendes kohtades, kus on vaja kiiresti koormust tõsta või langetada. „Kiiresti reguleeritavad energiatootmisvõimsused: toiduainetööstus, põllumajandus, keemiatööstus, masinatööstus. Eestis täna on umbes 3000 ettevõtet, kes seda sisendina kasutavad. Jämedalt öeldes viiest teravatt-tunnist neli teravatt-tundi lähebki sinna. Ja siis on veel suurusjärk 40 000 kodutarbijat, kes on väga olulised, ja see annab ühe teravatt-tunni,“ selgitas Hääl. „Mina ei ole õige inimene ütlema, kumb on olulisem, kas üks teravatt-tund või neli teravatt-tundi. Võin öelda isikliku arvamuse, see arvamus on see, et mis kasu on kalli gaasivaruga soojaks köetud toast, kui töökoht on puudu, sest ettevõte on kinni pandud,“ lisas ta.

„Ja siit ma jõuangi tagasi selle tipukoormuse juurde. Gaas kui kütus on spetsiifiline selles mõttes, et aitab üle elada neid hetki, kui põhiasjad ei tööta. Kui me mõtleme rohepööret, siis põhiasjad on tuul, päike ja salvestus. Seega tegelikult, kui me räägime tulevikuperspektiivist, kui me mõtleme gaasiliste kütuste peale, siis gaasilised kütused – tulevikus taastuvad gaasid nagu vesinik, biometaan või sünteetilised gaasid – need tegelikult aitavad eriti meie kliimavööndis üle elada neid tippe, kui tuul ei puhu, päike ei paista ja salvestid on tühjaks saanud,“ selgitas Hääl, kelle sõnul on energiamajanduses investeeritud õigetesse asjadesse, kuid tippude katmist võimaldav energeetika on jäänud vaeslapse ossa ja see põhjustab ka elektri- või üldse energiahinna šokke. „See ei ole Eestile eripärane. Sama struktuurse probleemi ees vaevleb kogu Euroopa ja sellepärast me selles energiakriisis olemegi,“ lisas Hääl ja pakkus välja lahenduse.

„Julgen öelda, et on olemas tee, kuidas LNG turule tulekul oleks võimalik lisaks energiajulgeolekule ära lahendada ka need energiatippude šokid.“ Hääle sõnul eeldab hinna alla toomine pikaajalisi lepinguid: näiteks Ameerika Ühendriikidest LNG import toimuks vähemalt kümneaastase lepingu alusel, kuna USA maagaasi tootjad ja veeldajad lühemaajaliste lepingutega ei tegele. „See on koos kõigi kuludega, logistikaterminali, kõigi kuludega, kuskil seal 35–36 euro juures megavatt-tund. Aga see eeldab seda, et see on pikaajaline lahendus. Kui teha lühiajalisi lahendusi aastaks-kaheks, kaheks kütteperioodiks – siis on täpselt nii, nagu eelkõneleja ütles –  hinnale see tegelikult leevendust ei anna,“ märkis Hääl.

Ettekannetele järgnesid küsimused ettekandjatele ning fraktsioonide ja Riigikogu liikmete sõnavõtud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kristen Michal (RE), Sven Sester (I), Indrek Saar (SDE), Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE), Urmas Reinsalu (I) ja Heiki Hepner (I).

Fotod istungilt (Autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside