Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni algatusel toimus tänasel täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena „Esimese lapse sünd on ohus?“ arutelu. Ettekandjad pakkusid välja lahendusi, kuidas tõsta iivet ja parandada nii laste kui ka vanemate heaolu.

Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ütles, et parlamendi rahvastikupoliitika töörühmal on valminud dokument „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“, mis reastab olulisemad lapsesaamist mõjutavad valdkonnad. Kotka-Repinski sõnul on dokument valmis Riigikogule esitamiseks ja ta avaldas lootust, et see võetakse vastu veel praeguse koosseisu ajal. „Tegu oleks pikaajalise poliitilise kokkuleppega eesmärkides ja tegevussuundades, mis võimaldaksid meil luua laste saamist ja kasvatamist soosiva keskkonna,“ ütles Kotka-Repinski.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar tõi oma ettekandes välja, et Eesti lapsevanem soovib lapsi ja tegeleda tuleks sellega, miks soovid tegelikkuseks ei saa. Ainsaare sõnul on Eesti perepoliitika olnud mõistlik, kuid probleem on stabiilse rahastuse tagamine ja poliitika järjekindlus. „Eesti vanemate jaoks on majanduslik toimetulek tähtis. Kuid kui me nüüd kokkuvõttes tahame sündimust saada, siis seal on palju tegureid, peale majanduse on ka lapsehoid, töö, elukoht ja vanemate jaoks nad sageli peavad olema korraga täidetud,“ ütles teadur.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar ütles, et laste sotsiaalsed põhiõigused ei ole Eesti eri piirkondades võrdselt tagatud. Varieerub teenuste kättesaadavus, toetuste suurus ja spetsialistide hulk. „On vajadus väljapaistva akadeemilise sotsiaaltöö hariduse spetsialistide järele, kes märkavad ühiskonna sotsiaalseid probleeme juba eos, on analüütilised ning oskavad abistada uudsetesse olukordadesse sattunud inimesi mis tahes vanuses ja süsteemselt, kes on kompetentsed töötama lastega ja nende ümbritsevate keskkondadega,“ tõdes Kutsar.

Isade Foorumi eestvedaja ja ise lapsehoolduspuhkusel viibiva isa Taavi Tamkivi sõnul on takistused rohkem kui kahe lapse saamisel majanduslikud ja kultuurilised. Tamkivi tõi näiteks lasteaiatasud, mida tema perel tuleb kümne aasta jooksul oma nelja lapse eest maksta umbes 10 000 eurot. Ta tegi ettepaneku, et riik maksaks kinni kolmanda ja neljanda lapse lasteaia kohatasu, sest alates kolmandast lapsest on majanduslik tagasilangus perele suurem kui esimese kahe lapse puhul. Tamkivi sõnul tuleks muuta ka arusaama, et peres on kaks last. „Kui ma lähen lastega spaasse puhkama, siis on väikses tekstis kirjas, et osta perepakett, kuni kaks last on pere. Kas kolm ja neli on siis sihuke väärastunud pere või?“ ütles Tamkivi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE), Monika Haukanõmm (EVA), Yoko Alender (REF), Priit Sibul (IRL), Jevgeni Ossinovski (SDE), Peeter Ernits (KESK), Igor Gräzin (REF), Raivo Põldaru (EKRE), Henn Põlluaas (EKRE), Siret Kotka-Repinski (KESK) ja Mart Helme (EKRE).

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]